Sõnad kaovad, kirjutatu jääb..: wopwop

Täna on niinii ilus ilm! Peaagu nagu kevad, loodan, et see jääbki kestma. Käisime Liisaga ratsutamas ja see pole kuidagi võrreldav -10 kraadiga, koju jõudes on vaev käsi üldse tunda, rääkimata jalgadest. Täna hakkas isegi palav vahepeal, eks sõitmine ju väsitab ka. Kahjuks või õnneks jõudis Winnile ka kevad ja ta lollitas parasjagu. 3 küünalt plus 100x lampi seismist ja tagurpidikäiku ja muidu galoppi tõstes rodeo. Avastasin, et ma olen oma Mustiku hirmust üle saanud. Nimelt viimane kord kui alla kukkusin, murdsin käeluu küünarnukist.. See oli mu elu hulleim luumurd.See ei olnud isegi õnnetus, see oli meeleg alla viskamine. Sõitsime Kelliga eri põllu otstes aga Mustik ei tahtnud eraldi olla ja tahtis Pähkli juure minna, mina ei lasknud..Mille peale ta käest ära tõmbas, ratsmeid polnud ja vehkis peaga samal ajal viskas tagant üles ja esiotsaga ka kuidagi samamoodi ja nii pool põldu kuni ma enam ei suutnud selga jääda ja lendasingi alla. Ja see ei ole üle paisutatud jutt, nii oli. Tagant üles viskamine ei ole probleem, samuti küünla tegemine..kui need ei toimu ühe aegselt ja koos pea vehkimisega kiirgalopis. Peale seda pelgasin hobuse selga minekut. Kui Lagunjo tuli, oli alguses ikka hirm ja kui natukenegi lollitas siis loobusin. Hirm sai võitu ja see ei ole õige. Õnneks on Lagunji perfektne hobune sellises olukorras. Alguses ta lollitas väga natukene ja see pani mind proovile ning ülesaana hirmust ja vastu hakkama, sest isegi kui ta midagi tegi, ei olnud see ohtlik. Seega harjusin temaga ja nüüdseks tunnen teda juba nii hästi, et tean juba ette ära, mida ta mingis olukorras teeb ja üldiselt on see põnev. Hirmu ma temaga enam ei tunne ning täna võib öelda, et Winniga ka. Mul lihtsaltei olnudjaksu temaga terve aeg riielda ja stekiga lüüa, muidu oleksimegi sinna kohapeale jäänud ja lasin Liisal vahepeal ees minna. Avastasin, et kui ta põllupeal seda sarnast rodeot Mustikule tegi, ei hakanudki süda kloppima ja ei tahtnud hkohe alla tulla vaid sõitsime edasi. See polnud muidugi pooltki nii hull kui see, mis Mustik tegi aga midagi pisut sarnast. Igaljuhul polnud hullu miskit ja oli lahe päev.
Vahepeal käisime Spa's ka. Oli tõesti vägaväga tore ja soovitaksin kõikidele paaridele seda. See ongi hetk, kus ongi ainult Sina ja Tema. Esimene õhtu kui Spa's lebotasime, väga soojas basseinis ja hiljem siidrit ja õlut jõie seal, oli väga super. Sõime ja jõime pisut ja panime kõik toa nr 219 arvele, nii uhke. See meeleolu oli kuidagi nii mõnus ja muretu. Saunasid oli ka nii palju ja tõesti, minu jaoks omamoodi elamus. Riideid sai ka toas vahetada ja hotelli peal hommikumantliga ringi jalutada, all bikiinid. Hommikusöök oli ka uhke ja ohjah, tõest korrata juba. Teine päev sõitsime Kuressaare peal ringi ja tegime pilte. Käisime soolakambris ka hommikupoole ning õhul jälle saunades ja basseinides. Jõime siidrit jälle natuke ja nautisime teineteise seltskonda. Tuba oli ka ilus ja teenindus ja muu. Koju tulles tuli kurb meel, et nüüd läheb tavapärane rutiine elu edasi. Igastahes soovitan kõigile Grand Rose Spa'd! You won't regret it.
Mis siis veel...hmm, vahepeal avadlas üks (st kõik tegeltl ka üks üllatas väga) eelmises postituses mainitud sõpradest arvamust mu postituse üle ja see oli nii armas ja tõesti üllatav. Ju siis tema iseloomustus läks täppi, vähemalt nii ta mulle ütles. Sõbrad on ikka toredad:)
Kolmapäeval käisime muidu jõukas ka, Inge tuli ka ja tegin uusi kõhuharjutusi mis MÕJUVAD!! Neljap ei käinud, sest hüppeliiges endiselt valus ja jalapäev oli. Reedel oli Liisa ka ja tegime käte päeva ja laupäeval isegi lihased valutasid.
Reedel oli Hirmo Faktor. Arvasin algul, et jube crap pidu sest üldjuhul mulle see muusika ei meeldi. AGA see oli isegi peale 2 shotti täitsa tantsitav pidu. Ega midagi väga erilist just polnudki aga lahe oli küll. Pildistati ka ja ma ytegelt ei taha näha neid..kuna see fotograaf tegi nii äkki pilti ja ma ei jõudnud sättidagi end.
Koju minnes oli väike draama söögi üle aga noh ei miskit hullu.
Eile lebotasime niisama ja õhtul nägin Raunot väikseks hetkeks. Oli tore küll aga tahaks nii palju asju talle öelda ja rääkida, aga tal ei ole kunagi piisavalt aega..sest jah.