PUHKUS!!:)

Lõpuks ometi sain oma 17p puhkust kätte, st kokku oli jäänd 19p aga kaks  lähevad järgmisse aastasse. Eriti tore aastaaeg ka puhkamiseks ja ma olen 2h Hiius olnud ja jube igav on. Õnneks järgmise esmkaspäevani leidsin omale tegevust. Raunol oli isegi meeles, et ma täna Hiidu ja bronnis mu homse päeva. Kelli ja Ingega saan ka kokku, nii palju muljetada ja tahaks kõike kohe korraga aga ei saa. Ja hobuste hein tuleb ära vedada ja huh tegevust peaks tegelikult jaguma.
Aga mis siis vahepeal..
Hm oktoobris oli sünnipäev. Töökaaslased kohe öösel nuumasid mind, olin öises vahetues ja 3 naist ja Andres tõid shoksi mulle, mis oli väga armas. Töö poolt sain lilled ja kaardi ka. Nii see päris 22 tuli. Reedeks bronnisin omale Roose, kuna mul pole kodus võimalik ju pidada- Sünnipäev oli tore, paljud tulid kohale..ja osad ei tulnud ka kuna ei saaanu aga ehk järgmine aasta siis. Nele ja Sanderi võtsin juba linnast kaasa neljap kui tulin. Reedel tegime meil koos süüa ja napilt jõudsime õigeks kella ajaks Roosesse. Üllatavalt palju lilli ja kaarte sain, mis oli tõesti väga armas. Ühesõnaga väga tore oli teid kõiki näha. A Revot nägin ka lõpuks väga purjus olekus ja meil oli Laura provotseerimisel mingi hellushetk ja päris armas oli. Pidu algas bailaga enne sööki, mis tähendas, et kõik olid kiiresti mega täis. Kuna me kuiagi koju ka ei saand, siis mina, renee, alvar ja tambet jäime diivanitele magama. Ma olin viimane, kes magama jäi. St eelviimane, sest ma vist poole sõna pealt jäin magama kui Andresega jutustasin. Vaatasin, et kell on kuus läbi hommikul ja kõik magavad, aint me üleval ja siis järgmine hetk pani Andres mulle mingi teki laadse asja peale ja siis oli kell juba 10 hommikul ja ärkasime üles. Siuke pidu.
Midagi suurt vahepeal visst rohkem olnud polegi. Mingi nv käisime rannakas.. Alvar sõitis mu bemmiga ja osad kutid olid päris ekstaasis sellest. Igastahes olime Reelika juuures enne ja ma lahendasin oma sünnaalko jääke. A pidu oli jama rannakas, miu.
Aga autost siis vast ka. Linna kolides teadsin juba, et mingi hetk tuleb autot vahetada kuna mu nupsu audi on pidevalt parandses ja eks ta ole vana ka..1992,. aasta oma ja elus palju läbi elanud. Muidu poleks vigagi aga mootor on omadega üsna kurvas seisus. Tegelikult on kouaeg olnud kui see minu käes on olnud aga ma pole seda endale tunnistanud. Ja see, et ma sele Märtult ära ostsin, oli õige otsus ja raha väärt. Aga kui kuus 1 korra kindlalt Tallinn-Hiiumaa sõita, peaks kindel olema, et autoga teele ei jää. Ega ma ei kartnudki seda, turtsus ja plärtsus küll külma mootoriga aga sõitis..kuni mul soendus enam ei puhunud ja talv tulekul. Kuidas ma sõidan kui aknad on seest häguse ja õues väga külm on, talvel lisaks aknad jääs jne.. ega palju valikut polnudki, Olen kavedast saati Audi S2 vaadand, see siis nagu minu audi coupegi kere poolest aga esiveo asemel nelivedu ja võimsam. Kuna audi mul oli 2.8 mootoriga sis ega alla selle ei vaadanud ka S2. Kahjuks kuue kuu jooksul oii müügis vaid 1 arvestatav S2 aga see maksis 8000 euri. 1992. aasta auto kohta nats kallis. 4000 euri ligi mida ma lubada saand oleks aga korralikku ja võimsat S2 polnud. Neid üldse vahelduva eduga 1-2 tükki vaid müügis ja no leia siis see hea. Igaljuhl täiesti lambist saatis Renee mulle bemmi kuulutuse ja see jäi kummitama kuni mõtlesin, et krt...peakski ostma. See siis täpselt peale seda kui mu audi enam töötada eu tahtnud. Mõte olemas, läkisme vaatama Alvari ja ta vennaga aga to osutus väga halvaks valikuks sellise raha eest ja raske südamega loobusin. Alvari vend vüttis asja päris tõsiselt ja leppis juba uue auto vaatamiseks aja kokku ja pani selle tõstukile, et leida mulle selline auto, mis seda raha vääärt oleks ja selle ta ka leidis. Nüüsest olen Bmw 330 coupe omanik. Algne hind oli 6000euri ligi aga sain kätte ta ikka odvamalt. Tean kõiki pisivigu v ist selletl, sest Alvari ven tegi nii põhjaliku ülevaatuse sellele, nii kere kui mootori poolest. Peale ostmist läks see suht kohe tema kätte ka ja vahetas seal juppe ja mässas sellega. Lõppude lõpuks ütles, et kui ära tüdinen siis talle müüksin..hakkas meeldima vist. Kuigi ta on 100% audi inimene, mitte bemmii aga Alvarit ikka hea kiusata, et mul parem auto kui tal kui ta vend iseg seda omale tahaks. Alvar kiindus ise ka ära, eks harjus selle pedaali tallamisega ära ja end auto ju ei liigu sugugi nii hästi. Igaljuhul jah, 3.0 mootoriga bemm tähendabn seda, et jõudu tal on ja liigub päris püssilt. Ema 1.6 mootoriga autoga on päris masenav sõita kui oled harjunud võimsamaga. Aga ma ei tee maha nõrgemaid mootoreid, üldse mitte. Igaüks ei vajagi võimsat autot, eelkõige on auto siiski punktist A punkti B liikumiseks. Aga nagu Renee ütles, siis tema ja mina ei vaata autosid vaid sellel eesmärgil. Me naudime sõitu ja mida paremini auto liigub j aparemat häält teeb, seda parem. Vot. Kevadel saab ehk Renee ka omale uue auto ja saan teda kadetsada.
Muideks, ei, ma ei ostnud omale bemmi kadedusest ühe teise coupe peale. Audi coupe, olgugi et 1992 aasta auto, on kordades parem kui mingi odav H tähega algav auto. St mul ei ole selle auto vastu midagi, ilus naistekas. Aga audi on audi ja audit ei saa võrreldagi selle teisega. Rääkimata audi coupest. Point siis see, et oma audi üle olen ma isiklikult uhkem nagunii ega peaks uut autot selleks ostma. Ma poleks seda siia kirjutanud aga kui üks inimene selle lause mulle ültes, ise samal ajal naerdes ja teades, miks ma omale uue auto ostsin, olin ma ikka väga üllatunud. Vot, no hard feelings.
Ma oma autoga rahul ja rohkem ei oskagi siia selest midagi vatrata. Poolnahksisu, suur ekraan, püsikas, igast veojõukontrollid jms ja ÕKONOOMSUS JA VÕIMSUS korraga- mu ideaal.
Eks see auto ost olegi kõige suurem asi vist.. muud eriti erilist ju toimunud pole,
Aa, Mikk ja Riho tõid mulle kuskilt teisest linna otsast talerehvid ka kui mul v meil kellelgil aega polnu järele minna ja aint kella kuueni sai hea hinnaga, siis olekid teisele ostjale läind ja MIkk oli nõus järgi minema. Elupäästja. Õhtul viisin neile pitsat ja õlut ja lubasinh külla minna kunagi ja peakski minema. Jälle plaan juures
Vot aga hakkan nüüd oma sarja vaatama, bye bye