Ups, päris pikk paus.

Alustan mai algusest..aprilli lõppu küll ei mäleta enam. Igaljuhul algas 1. maist minu tööleping ja täna olen esimest päeva nö haige, haiguslehte siiski üheks ööks võtma ei hakanud. Eile õhtul enne tööd tundsin, et midagi on väga silmas. Vaatasin ja uurisin, ei midag. Märtu ütles ka, et laseks olla rahus, et ei ärritaks ja siis oli juba hilja. Sõitsin tööle, silmast vett voolas. Käisin selveris ka nii.. Tööl olles oli niiniinii kohutav, et kell pool 12 öösel sõitsin esmaabisse. Sain teada, et mul väga tugev põletik, lucky me eksole, 6h veel tööl olla. Plastis on nimelt nii, et ega väga sealt poole pealt ära ei saa, masinad, mis töötavad, peavadki ettebähtud aegadel töötama, loogiline ka. Kõige hullem oli esmaabis see, et arst keeras mu silmalau tagurpidi, mis esialgu ei olnudki valus. Tund aega hiljem kui tuimestavate tilkade mõju ära läks, käis silmast selline valu läbi ja nii 5h kuni tööpäeva/öö lõpuni. KOguaeg oli muidugi tunne ka, nagu mingi kivi oleks silmas, nii vastik. Varsti kadus salvi mõju ka ära ja silmast jälle vett voolas. Koju sõites panin käe haige silma ette, et seda liigutama ei peaks ja hommiikust eredat valgus ei näeks. Õnneks ema sai mulle hommikul silmatilkasid tuua. Parem on küll. Helistasin töö juurde siiski, et küsida kas oleks väga hull kui ei saaks minna. Esialgu tundus jama jah aga siis ülemus ikkagi ütles, et silmapõletikuga ei tohi seda tööd teha, teeb hullemaks. Paigutasid asjad ümber ja miagi väg ahullu polnud. Nõme tunne siiski aga samas enda tervis on ikka esikohal. NIi palju siis mai kuu algusest.

Igastahes, mis ma ikka teinud olen..peaagu terve mai kuu õhtuti tööl olnud, nüüd esimene nädal kus olen öösel terve nädala. Mingi nädalavahetus käisime Liisa, Vika ja Märtuga priikas istumas, st Karl oli ka seal. Nalja sai päris palju ja oli tore. Edasi rannaka kus oli ka esialgu tore. Ma polnud nii ammu oma sõpradega koos olnud, alati Märtu sõbrad ja lõpuks ometi oli mul ka midagi rääkida, mitte ei pidanud mingeid meeste jutte kuulama. Raunot nägin ka korraks, kes meile juua ostis, sest ta ajas mu telefonis ühe kutiga segi..no oli minu numbri mingi mehe nime alla salvestanud, st töötelefonis. Ega rohkem nagu väga ei suhelnudki kahjuks, sest Märtu tahtis ära minna just siis kui mul tore oli, niuniu. Pole lugu tegelt. 

See nädalavahetus oli toredam. Märtu tuli neljap juba hiidu, õhtul saime koos olla ja reede õhtul ka, laupäeval startisime Ingega 8.30 laevale. Kuna olin terve õhtu, k.a reedel õhtul tööl, siis arvasin, et ei pea seda päeva vastu aga pidasin! Rannarootsist läbi ja Uuemõisa. Kruusatee oli muidugi väga meeldiv ja mu niigi olematud amordid muutusid veelgi olematuks. A vähemalt Inge ütles õigesti, et kui oleksin uued amordid juba lasknud panna siis oleksin neid pidand retsima seal ja see tegelt palju hullem. Vanad nagunii nii läbi juba, et suva. Ja nii ongi. Üritan nüüd omale remondi aja panna, ausalt ka. Amordid on olemas ja tugilaagrid ka, ostsin eelmine nädal. Asju oleks mudiugi veel vaja aga jah. Laupäevaks lubaski sooja ilma ja jumal tänatud, et ma lühikesed püksid kaasa võtsin. Kõrbesime seal tribüünide peal, ulme mis kuumus. Sain omale ka ilusa parmupäevituse, mille ma eile veel parmukamaks sain. Käed ja õlad on küll pruunid. Eile tööl just vaatasin, et isegi käed on punased, õlgadest rääkimata. Aa, mis me seal Uuemõisas tegiime üldse, oleks ka asjalik mainida vist, noh, käisime võistlusi vaatamas. Mu arust oli tore, sai süvendega ja loll nagu ma olen, Inge käest küsida täpsustusi, et miks nii jne. Ma ju ise ei tegele selise asjaga ja ei tea. Mõtled küll võibolla, et kui hobustega tegeleda, peaks see nii loogiline olema, et tead. Aga ei ole, mina ei oska sellise pilguga esialgu vaadata, kus kohats aega säästa jne. Lõpuks ma juba mõikasin ka. Vahepeal käisime Rannarootsis ka uuesti ja sõime mingit salatit, ei mäleta mis salat see oli aga igastahes väga tervislik ja NII SUUR ports. ma arvasin, et mis see salat ikka täidab aga pärast ei jaksanud jäätistki osta. Siis tagasi võistlusi vaatama ja vahepeal esines muiduigi Getter ka, igakord mõtlesin, et nüüd said kõik ta head laulud läbi ja ülejäänd mõttetud, kui jälle mingi tundud ja üsnagi okei laul oli. Mulle tegelikult üldse ei meeldi Getter J, aga no polnud viga.
Õhtul läks lampi jube külmaks kohe kui päike ära kadus. Aga kümnest juba liikusime koju. Teele ja ta sõbanna tahtsid kümneks konsumi jõuda ja siis avasastime,e t 5min oli veel Rimini ka aega ja kimasime sinna, et Inge saaks meile sorbetti osta. Jõudsin suht vara sadamasse, no nii tund aega varem. Sõime ja käed külmusid ära, sest sorbett oli ju nii külm. Laevapeal oli jub akorralik väsimus, Laura ka jutustas meiega seal ja aeg lendas. Viskasime ta Ottosse ja ise koju. Inge viisin koju st, ise läksin Priiankrusse. Lootsin, et äkki Märtu tahab mulle küüslauguleibasid osta aga noh, me ei olnudki eriti kaua seal kuna ta ise avaldas soovi koju minna, sest oli nii väsind. Kell üks öösel sain siis magama ja kell 12 ärkasime.
Pühapäeval olimegi töökad. Ehitasime hpbustele aeda, enda osa saime vist enamvähem tehtud. Vahepeal käisime pitsat ka sööömas ja vahepeal keset võilillepõldu reidistemas. Aga asja sai ikka ja mina olen küll rahul. Aitäh Märtule ka, et ta mind vabatahtlikult aitas!
Õhtul käiisn veel Laugunjoga ratsamas, uue sadulaga, mis istub ikka tunduvamalt paremini kui teised. Sõiitsin võilille põllul edastagasi galoppi, päike loojus just sinna põllulapi peal ja nii soe oli ka. Lagunjo jooksis ka nii reipalt ja tõesti oli väga mõnus.

Eile käisime Liisaga hpbustega rannas. Niinii palav oli ja täpselt sinna sõites tulid pilved ja vees sulistades oli ka pilvine. Iseenesest külm polnud aga täitsa ujuma ikka ei läinud. Hiljem hpbused põherdasid liivas ja puhastasime ning kuivatasime neid. Siis tuli juba päike ka ja oli jälle niiiii soe. Päevitasime veits kuni Lagunjo oleks peaagu jalga lasknud, otsustasime siis kodu sättima hakata. Sõitsime üle suurema põllu, kust nüüd üks aed on vahelt ära võetud ja ei pea enam selle kruusatee äärest minema. Kui veel selliseid ilmasid tuleb, lähme säärele taha lõppu välja, seal väga mõnna. A, kui ära sõitsime siis kohe alguses tundsingi, kuidas Winni laka seest liiv mulle näkku lendas ja seal ma selle liivatera saingi ja sellest omakorda silmapõletiku.
Ma nüüd kasutan oma vaba aega haige silmaga ja lebotan. Arst tegelt ei soovitanud arvutis olla,,ups. 

Btw, ma ei taha vahel siis blogisse kirjutada nt firma nime kus töötan jne asju, mida googeldades võiks minu blogi silma paista. Olen ise ka kogemata midagi googeldades oma blogi leidnud, sest oleb seda siin maininud. Tahaks üleüldse blogi kinniseks panna, kõigil pole vaja osa saada minu elust. Samas see kinnine blogi on ka nõme, et peab sisselogitud olema. VÕiks ju lihtsalt mingi parool olla. 

AAa, ja ma vb saan kunagi auto omanikuks ka, kui nagtuke raha kogun. Hihhihihihi.