Minttu & Patu

Helen kukkus täna koos hobusega, punkt
Täna oli jälle üsna lebo päev, kella 3 aeg Henrik küsis, kas ma ratsitama ei taha minna, koos selle Lauraga siis, kes siin juba 2a ratsutamas on käinud. Mis seal ikka, läksin. Sõitsin Patuga, ta on Soome hobune ja umbes 20 aastane, suuuurrt kasvu ja üli  mugava traaviga. Kergendamine on suhteliselt võimatu, sest see on nii mugav ja kergendades rikub kõik ära. Ta siuke parajalt paks ka, et hea on kinni hoida, jalad küll väsisid päris ruttu ära ja said trenni aga mingit probleemi seljas seismisega küll polnud. Igaljuhul, ühelhetkel tulime traavis ja vouh, esimesed jalad käisid alt ära. Sõitsime platsil esialgu niisama. See oli ümber tiigi mulla ring, ühtegi kivi polnud, puhas muld. Patu lihtsalt komistas ei tea mille taha ja lendas ninali, mina tema kaela peale. Ta oli pm täiesti pikali maas ja kui toibus 2 sekundi pärast, ajas end püsti. Hirm oli küll, et äkki nüüd juhtus midagi aga mitte miskit. Sõitsime edasi. Laura ei oska väga inglise keelt ja mina Soome keelt, seega naljakas oli rääkida, mitte halvaga vaid lihtsalt. Ta rääkis, et on Minttuga 3 korda kukkunud. St hobune  on kukkunud koos temaga, esimesel korral viidi haiglasse aga teisedkaks korda õnneks midagi ei juhtunud. Jube. Pärast otsustasime maastikule minna aga kuna Patu on selline, kes seisma ei jää siisotsustasime hobused ära vahetada, igaksjuhuks, kuna ma ei tunne kanti ega tea, mis koht ohtlik võib olla. Tema aga tunneb hobust ja oskab õigetes kohtades teda tagasi hoida. Niisiis sõitsimegi mägedest galopis üles, mis oli päris tuus. Kahjuks neil siin põlde pole üldse, üks väga väike, kus sõita saaks. Isegi metsarajad on kivised ja mägised. Ühesõnaga, igatsen Hiiumaad, oma sõpru ja hobuseid. Hiiumaa maaastik on ratsutamieks küll üli super! Eks muidugi terve Hiiumaa on, aga Palade kandiga olen üli rahul. Siin olles tunnen, et kodus ratsutamas käimine on nagu unistus. Siin on ka tore muidugi ja hobused on toredad, aga lihtsalt maaastikpole kiita.
Leidsin uue parima sõbra ka - Rölliskä. Miniponi. Kunagi  teen meist koos pilti ka ja panen siia. Ma olen talle salaja ikka peopesast kaera andnud natuke ja oleme nüüd nii suured sõbrad, et alati kui ma ta poole lähen, teeb oma lahedaid hääli. alguses oli täieasti tuim ega isegi vaadanud mind. Lahe poni!
Täna käisid ühed eestlasedk a siin, mehel oli väike laps ja niikaua kuni issi netis oli, tegelesinma lapsega. Mis see laps siis olla võis..4 aastane ehk. Tundsin veel rohkem, et lastega tahaks tuelvikus ka tegemist teha, noh eriala poolest. Mingi klapp nagu nendega on. Isa pärast tänas mind nii südamlikult ja see oli nii armas.
hetkel on mul tund aega vaba, siis lähme heina tegema. 500 heinakuubikut tuleb peale panna, siia tuua ja maja ja talli pööningule panna, kus on nii 40 kraadi sooja,  woo.
Eile õhtul rääkisin igasugu inimestega, st sõpradega feissis ja üleväsimus tegi oma töö ja päris häbi on, mis juttu ma vahel võin ikka rääkida:) No naljaga muidugi.

Tahaks oma musi näha !