Rahulik nädalavahetus, päris ebatavaline. Kaks päeva veel kooli! Tegelikult peaksin oma ajaloo ära vastama aga ma lihtsalt kardan õpetajat. Ma arvan, et ma ei ole ühtegi töövestlust, direktori juures käiku, no mida iganes, nii hirmsasti kartnud. Lihtsalt selle pärast, et ma ei oska midagi enam öelda, kui ma seal kabinetis olen ja oma ajalugu vastan. Tead küsimust ja hakkad mõtlema vastust aga pea on täeisti tühi, mitte midagi ei oska mõelda, ma arvan, etk ui keegi see hetk mu nime küsiks siis mul läheks ka minut aega aega, et see välja öelda. Aga nojah, see selleks.
Oleksin ükspäev surma saanud peaagu, eile saunas vaatasin, et põlved on ikka sinised ja katki. Et siis ..mm. Käisime ratsutamas Kelliga ükspäev ja tegime trenni  Winni ja Lagunjoga. Pärast sõitis Kelli veel Pähkliga ka, ta natuke hulluke aga jubejube mugava traaviga. anyway Kelli tahtis mu atvga sõtia ja ütles, et ma Pähkliga põllu juurde sõidaks, mõeldud tehtud. Sõitsin traavi ja kõik oli korras kuni üks hetk tõmbas ratsmed käest ära ja pani minema, tõmbasin siis tagasi aga see tegi kohapeal galoppi. Teades, kui hulluks ta minna võib lasin ratset pisut lõdvemaks ja peale seda ma tõesti  kartsin surma saada. Sõitsime asfaldi peal, kesest teed, kiiirkiiir traavi, sest ta ju galoppi ei sõida. Õnneks oli traav mugav ja alla kukkumis tunnet otseselt polnud aga seisma hobust lihtsalt ei saanud. Tõmbasin keharaskusega teda tagasi aga mittte midagi. Kui mõni auto oleks tulnud või kui Pähkel oleks kodu tee peale keeranud siis ma vist seda juttu praegu ei kirjutaks. Kuskil paladel kooli  juures sain ta lõpuks seima. rahustasin teda selle kiirtraavi ajal, samal ajal 'saagisin' ratsmetega, sest tean, et see on lihtsalt viimane võimalus. Lõpuks jäime sammu ja hüppasin seljast maha, kahjuks kukkusin põlvede peale, sellest ka sinised põlved. Olin lihtsalt shokis v ma ei tea, jalad kadusid kuidagi alt ära. Kelli oli ka kohe atvga järel ja kartis ka, et ma kuskil surma olen saand. kes seda hpbust ei tea, ilmselt ei mõista aga päriselt..see on nagu autoga järsust mäest alla veeremine, kui sul pidureid pole ja sa oled keset teed, ees on kurv. Ilmselt siis ei kukuks küll asfaldi peale näoga aga siiski, midagigi ligilähedale.
Kolmapäeval käisime Ingega ka ratsutamas. Ta koer oli ka kaasas ja Lagunjo VIST üritas teda kaks korda lüüa aga ei saand pihta õnneks. Ma väga ei saand aru,kas ta pritas lüüa või ta lihtsalt komistas nagu tal kombeks on. Aga tundus pigem löömise moodi.
Eile käisin ka ratsutamas. Panin telefonist sports trackeri tööle ja sõitsin kokku 11km. Kõige kiirem kiirus oli 28km/h. Aga vastu tuult ja eile oli päris jõhker tuul. Mõnus ring oli ja üldse mõnus sõit.
Täna käisin ka sõitmas. Tegin poole väiksema ringi,s est mul oli lihtsalt nii palav. Sõitsin partsi põllud ka läbi. Tegin isegi pisut trenni ja kimasin mööda põldu. Jäin ühele tuttavale ka vahele, kelle maja eest  ma mitu korda mööda kimasin. Helistas mulle ja läksintema juurde hetkeks. Miks kõik mehed hobuseid kardavad? Mehed peaks just julged olema. Igaljuhul täna oli niinii ilus ilm ja Lagunjole vist ka meeldis. Enne sõitma minekut kammisin teda ka 45 minutit, sest ta on nii karvane.. Aga rohkem vist polegi midagi.
Lähme nüüd Märtuga hellamaale, vaatama kas lumi on juba natuke rohkem sulanud:)