üüü

Ilusaid pühi nupsud:)

Niisiis.. eelmine reede läksime linna, ei saanudki lennukiga sest see ei sõitnud, saime laeva pealt hoopis ühe tuttavaga ja tasuta. Pass käes ja vaja ei läindki, great. Õhtu veetasime Kohilas onu juures, väga mõnus vaheldus oli. Laupäeval neljaks linna ja saime Atsiga kokku, käisime poes ja sadamasse, kus teised meid juba kannatamatult ootasid. Läksime laeva peale ja mu pardakaart lakkas peale esimest õhtut töötamast, ei tea miks. Laev oli päris awsome ja kõige lahedam oli see, et laev kõikus niiiii palju. Esimene õhtu mängisime Bingot ja meil Marttiga oli hull masendus,s est aint 2 jäi täismängust puudu. Õhtul tsillisime niisama nagu laevas ikka. Kajutis olles hakkas juba hirmus, et upume ära aga välja minnes sai nalja kui palju. Selline tunne oli nagu oleks väga purjus ja püsti ei seisaks. Tegelikult oli üli lahe niiviisi mööda koridore ringi kõikuda. andis kohe nalja juurde. Järgmine päev oli siis Rootsis peatus, käisime söömas ja pm kõik. Vähemalt sain Rootsi pinda oma jalaga katsuda. Kunagi lähme ehk uuesti ja vb jõuame isegi pisut kaugemale. Osadel oli nii paha olla, et läksid päris kähku laeva tagasi. lõpuks jõudsime me ka, magasime veidi ja välja. Vahepeal hüppas üks tont me kajutisse (uks oli lahti, 6 meest ja üks naine kajutis..pole väga õhku ju) ja hakkas vatrama midagi tundmatus keeles. Põts küsis küll, english või paruski aga ei, mitte midagi. Lõpuks läks välja, panime ukse kinni ja siis hakkas ukse taga peksma. Põts tegi ukse lahti ja küsis mis toimub ja sai rusikaga. Normaalne värk. Õnneks eg at ahaiget ei saanud ja kohe kutil käsi seljataha ja uksest välja ja uks uuesti kinni. Teised oleks juba kambaka tollele teinud aga õnneks rahunes kõik maha. Arvan, et Põtsi käitumine oli ainuke õige viis. Õhtul vajus Käkk suht kiirelt ära, magas mu süles, hm. Ja siis Märtu tegi mingit tantsu ja magama ära. Hommikul oli raske ärgata..lonkisime hullult pika maa veel ülemiste juurde, et Atsi autoga koju minna. Lõpuks jõudsime koju ka.

Aa vahepeal olid hobused ka lahti kui mind polnud. Olid teisel pool küla ja vahepeal Partsi teeristis. Politsei helistas ja teavitas meid, helistasin siis kähku emale ja ta juba otsis neid aga ei leidnus kuskilt. Ega ei osanud teeristi vist otsima minna jah. Igatshaes sai ta nad koju koos Liisa isaga. Küll on ikka toredaid inimesi olemas:) Liis peaks homme mulle elektrikarjuse ka tooma ja siis välistab see uue võimaluse põgenemiseks.  Kuigi tegime aia korda ja esialgu ei pääse nad nüüd ka aga jh, kes teab.

Jõulud polnud üldse jõulu tunnetega, naljakas. Igastahes söök oli vägev. 

Eile oli Atsi sünipäev ja ema viis meid Orjakusse. Söögilaud oli vägev j amuidu ka viisakas värk. Kell 11 oli juba taksobuss ees ja Carribasse. Kõik said tasuta sisse, vip ruum, tasuta joogid. Kaks idiooti valasid mu kaks korda omajoogiga ka täis ja seeoli nende arust lahe. Üks nendest oli pärast nii hekkis omadega, et ärples seal. Toomas suhtles ka jube palju ja vahepeal oli päris tüütu, Ats juba täna vabandas ta pärasr aga polnud hullu. Carribas oli niiinii palju rahvast, et mujale tantsima ka ei mahtund kui lavale..hea et sinnagi mahtus. Et Ats ei peaks üksi tantsima,  kutsus Märtu mind ka ja mul polnud alguses üldsegi tuju aga see tuli kuidagi ee äkki. Vahepeal Märtu loobus ja siis tuli jälle tagasi ja tiirutasime ise ringi. Teisi sõpru väga ei näinudki aga neid näeb nagunii edaspidi ka. Meil oli fun! Kunagi kutsusime ema järgi ja koju minek. 

Nüüd Märtu sureb pohmelli ja mul on igav. Hea, et see alkohol mulle nii ei mõju. 

Kohe tuleb aastavahetus ja eks paistab, mis siis saama hakkab. Märtu lubas kaine olla:))))

Kiirpostitus before kruiisi.
teisipäeva õhtul tuli meelde, et oiii id kaart on kehtetu ju. Seega, kruiisile ei saa. Ats ütles, et kindlalt kontrollitakse dokki ja pekkis. Kolmpäeval selgus, et kiirpassi (ainule võimalus) saaks kui kohe tegema läheks, reedel Tallinnast kätte. Niisiis Ats pakkus välja, et mis seal ikka, lähme reedel juba linna. Mõeldud ja plaan valmis. Liisa oli õnneks nõus reedel tööl olema (AIRÄHAITÄH, ELUPÄÄSTJA) ja homme minek. Õhtul selgus siiski, et Ats ikka ei saa reedel tulla aga mõtlesime, et lähme hoopis lennukiga siis. Hommikul helistame lennujaama ja uurime kas kohti on ja kui on, siis minek. Kui ei saa odavalt, siis lähme kiirbussiga. eks paistab.
Pakkisin asju ja ei leia oma kahte paari mustriga sukkasid üles..sünnipäeval otsisin ühte paari ja ei leidnud, ostsin uued ja  nüüd need ka kadund.
Hobused on ka täna kolm korda aiast välja tulnud, nummidused ise. Hommikul tegin kiiresti ja olin graafikus ees, et Inge peale võtta ja ta kooli viia, siis aga avastasin et hpbused on aiast väljas. Toppisin nad aeda, hein ette ja tööle minek. Viimasel ajal on tööpäevad nii kiirelt läinud. Ma ei tea, kas olen seda enne kirjutanud või ei, aga töötame Liisaga Arnikas, müüme pürotehnikat. Meie Hiiumaa kuulsus Ave Ala**inu (ei taha et ta nime googeldades mu blogi kellelegi ette lööks) ütles, et ma olen püromaan:(  Igaljuhul jah, kui kohvikus Kristiina tööl on, on päev kohe lõbusam. Käin talle viigrist lõunat kaasa ostmas, sest fritüüritud toit ei ole ta kehakaalule hea. Märtuhga olengi see nädal viigris lõunatamas käinud,  nii mõnus.
Mm eelmine nädalavahetus käisin Pähkli ja Winniga sõitmas, nii süümekad on, et Lagunjoga pole jõudnud. Vaatab ka mind nii solvunult. Alles mm 25ndal saan ehk minna ja viimati sõitsin hmm 2 nädalat tagasi? Jaanuaris kui tööd pole on selle eest aega ülegi ja saab trenni teha ja asjad uuesti jooksma. Winniga olen ka arenenud, ei bloki enam ja isegi kui korra proovib, siis olen järjekindel ja ta isegi ei viitsi kaua kohapeal seista ja läheb edasi. Imelik, et põllul lollitas aga metsateedel ei jõudnud traavis kurvi ära võttagi kui kohe pool kiirgalopp tuli. Nii tahab ja meeldib joosta. Galopp on mugavam kui Lagunjol tõesti aga samas Lagunjo on kuidagi nii minu omaks saanud. Ma tunnen teda juba nii palju, et oskan igat ta liigutust ja tegevust ette aimata.
Selle aasta jõulud ei tundu üldse jõulud..pole mingeid jõulukinkide ostmist ja nuputamist olnud, lund pole ja see kruiis on kõik nii sassi ajanud. Nii palju kulub ka selle peale, et vaikselt juba kahetsen..oleks siis hea kruiis kah!
Ei oska rohkem midagi kirjutada. Tööl olles on hull graafik paigas, kolmest Märtuga sööma ja siis viiest tuleb juba Revo juttu ajama ja ma hoian teda vähemalt tund aega kinni. Kuigi ta igakkord ütleb 10x, et ta nüüd läheb aga siis jääme ikka jutustama. Ma nii pool meelega ka, siis läheb päev kiiremini. Jaaa siis kuuest pannakse pesumaj akinni ja siis oleks nagu endal ka peaagu tööpäeva lõpp, siis seistmest läheb kohvik ja kaheksast lõpetan juba ise.
Parseldasin Marttile ja Karlile ka ilutulestikku, hakkama sain ja ostsidki. Uhke.
Olgu, lähen pesema ja magama. Sau!

mäu

21. detsember meetsega kruiisile, iseenesest tavaline, et ühtegi naissoost isikut peale minu pole.


Long time no see, wups.
Midagi uut peale selle nagu ei olegi, et Kelli läks Austraaliasse ja jättis mind siia Eestisse külmuma. Pühapäevaö saab 2nädalat juba. Ilmselt pole täielikult siiani veel kohal, et me ei saa vähemalt suveni  koos ratsamas käia ega peol, või veini juua, või niisama ringi sõita ja jutustada. Hobused kolisid ka minu juurde. Teen mõni päev Kelli jaoks pilte ja postitan need siia. Harjumatu ikka küll, kui igapäeva oma kodus hobused on. Pätu ainult haugub ja ajab taga neid, kuigi Lagunjo juba ajab ise Pätut taga. Paneb pea maha ja kõrvad ka ja teeb paar kiiremat sammu ja Pätu on juba aiast väljas, saba longus. Tulevane tall on ka juba päris ilus. Ruumi saab neil olema.
Igaljuhul eelmise postituse lõpetasin sellega, et järgmine päev oli Kelli ära saatmis pidu..niisiis, see läks ilusti ja oli hubane ja mõnus. Kolm naist ja kamp mehi, normaalne. Igastahes oli lõbus ja hommikul oli peavalu, JÄLLE. Hakkan vanaks jääma vist. Jäime viiekesi sinna hommikul ja tegime aega parajaks. Puhusime siis seal kordamööda, Märtul oli 'high' ja autol keelumärk peal. Mina pidin sõitma (no eks kõik ülejäänd jõid hommikul ka, va mina ja Palle) aga puhusin peale mitut korda proovimist siiski 0.4 välja. See on see veini joomine.. No igaljuhul saime ikka lõpuks minema ja käisime Luiges söömas ja no üpris naljakas oli.
Õhtul istusime Kelli juures, Mikk ka. Pühap oli kiire päev, tegime veel aia täitsa valmis ja tõime Kelliga hobused siia ja linna minek. Võtsin Mikule pisikese kirju kassi ka kaasa, kes laeva peal oksendas ja me kõik ära pidime lämbuma. Aga noh, laev kõikus nii palju, et isegi mul oli halb olla, ei tea mis see kass siis veel tundis. Linna saime Atsiga ja otsustasin (st ammu juba), et ei tule temaga tagasi vaid jään Miku juurde ööseks. Tsillisime nisama veel ringi ja poole kümne paiku läksime sadamasse. Siis küll kohale ei jõudnud, et see hüvastijätt on, seniks kuni lõpuks kallsitasime ja siis oli ikka päris kurb. Aga olen õnnelik Kelli üle, vähemalt teeb enda eluga midagi ja näeb maailma. Juba otsustatud ka, et suvel tuleb Eestisse ja sügisel lähme koos Aussie. Martti ja Karl pidid ka tulema, laupäeval priikas otsustasime..no pigem ikka naljaga aga neil mingi plaan oli minna j amiks siis mitte kõik koos minna? Lõpuks kolib terve Hiiumaa Austraaliasse ära veel;)
Peale Kelli ära saatmist mängisime Miku juures kassiga ja kass harjus kohe ära uue kodu ja uue omanikuga. Öösel magas juba Miku voodis ka, mitte Minu kui tema eelmise omaniku juures. Solvukas kassi peale. Hommikul ärkasime päris vara ja magada pm ei saanudki, sest läksime nii hilja magama ka. Igaljuhul Mikk viis mu bussijaama ja koju. Bussis masetesin ja olin päris nukker, aga sain üle. Kodus ootasid mind hobused ju siiski.
Nüüd vahepeal ei olegi midagi muud erilist olnud. Tellisime Reneega omale peegelkaamera, mis täna jõudma peaks, wuhu.
Nvl käisime Priikas ja istusime seal päris kaua. Väga harjumatu on, et osad mu elu vastu huvi on tundma hakanud. Istusime lauda ja Märtu läks õlut tellima kui järsku 3 inimest korraga läbi segi küsisid, kuidas mul läheb ja mis teinud oled jne. tavaliselt ei huvita eriti kedagi nii, et kohe alguses viisakalt küsiks. Õhtul läksime edasi Carribasse aga kuna me õhtu algas nii vara, sisi olin päris väsinud seal. Ei tantsinud ega midagi, istusime viiekesi oma lauas ja rääkisime juttu. Olime viimased inimesed, kes ära läksid. Ma ei teagi, miks nii kaua seal passisime. Aga viimasteks jookideks said vichy veed ja paar lonksu Jorma somersby'st. Mul oli hommikul niiiii hea olla, ega palju ei joonud ka aga siiski. Käisime Liisaga ratsamas ja Märtu magas pohmellis terve päeva maha, hihi.
Olengi Liisaga nüüd paar korda ratsamas käinud, üksi nii igav ka. Mõtlesin mingi päev kordet teha Winniga talle, saan pisut paremini õpetada ja Lagunjo traav oli nii arusaamatu korde peal. Kuigi nüüd tuleb kodust eemale minna, et põllul trenni saaks teha, niu.
Üks päev käisingi lagunjoga üksi trenni tegemas. Areneb küll. Sõitsin ringi ratas, st nagu suurelt põllu ühest nurgast teisse. Voltide peal lollitas aga ma isegi ei karda ühtegi ta liigutust enam. Winniga on üksi natuke harjumatum sõita aga olen ka ära harjunud ja ei karda. Ei tohigi karta aga mul lihtsalt automaatselt tuleb see hirm, uus hobune ja ei tea mis teeb ja plaa, aga Kelli on ikka õpetanud päris palju ja üksi sõites vahel mõtlengi, et hmm mis Kelli teeks sellises olukorras.
peaks selle postituse vist Kellile pühendama;) Nii palju juttu temast.
Aga olgu, rohkem midagi, jään oma kaamerat ootama. :)

Et siis, tere jälle!

Pole nagu ammu kirjutanud, ei teagi millest alustada. Ega väga ei oskagi alustada millestki ja polegi midagi tegelt ju kirjutada, uskumatu.

Igastahes, ehitame kodus aeda, laupäeval või pühapäeval toome hobused siia. Esialgu kõik kolm, Pähkel ka. Ei kujuta seda vaatepilti ette, hobused...minu kodus! Ja Lagunjo saiigi lõpuks minu omaks nüüd, sain passi kätte. Aitäh Tuulile! Ohjah, ei kujutagi ette kui Kelli nüüd ära läheb ja mis minust saama hakkab. Vahel kirun, et kui Kelli juurde lähen, siis enne õhtut tulema ei saa ja enda toimetused jäävadki tegemata AGA nüüd olen kurb, sest tegelikult on ta mulle ikka väga palju juurde andnud ja suure õe eest olnud. Aga ta ju tuleb tagasi ühel ilusal päeval. Homme juba ärasaatmis pidu ja pühapäeva õhtul Tallinna sadamasse ära saatma. Läheb Helsinkist lennuki peale ja maandub juba Perthis. Tegelikult kadestan teda. Hetke seisuga tundub mu elu küll üsna tühi. Mis ma siin Hiiumaal ikka passin, järgmine aasta tuleks kooli minna aga mida õppima? Olen niinii palju uurinud aga ma tõesti ei suuda endas seda leida, mis mulle sobiks. Ma ei ole lihtsalt üheski asjas VÄGA HEA, ma olen paljudes asjades hea, aga seda on vähe. On isegi erialasid ja asju, mis meeldivad aga siis tuleb ikka mõni asi, mida ma ei oska (mida ei saa õppida, pean mingit isiku omadust silmas). Ühesõnaga jah.

Käisime eile ratsamas, niinii tore oli! Kimasime märgadel põldudel, mis Lagunjole tegelikult ülds eei meeldi. Aga Kelli on ikka nii palju õpetand ja juhendand, et saime hakkama. Kelli sõitis teisel pool põldu, pm polnud nähagi teda ja meie teisel pool. Lagunjo on arenenud ja ilmselt  mina ka. Varem oli temaga üksi suht võimatu kimada, sest ta oli nagu peata kana, pea laiali otsas ega teadnmud kas nüüd minna vasakule või paremale kuigi mina teda otse juhtisin. Nüüd läheb ikka sinna kuhu mina juhin. Palju tööd säärtega muidugi ja kokkuvõtteks peaks ennast ka seljas ju jälgima. Pärast unistasime veel kimamis ja käed lahti galopi videost mis meil vist tegemata esialgse plaani järgi pidi jääma. Tahtsime juba suval teha aga koguaeg tuli miski ette. Ja just eile oli super ilus ilm, käisime Kruusakarjääris, rääkisime Atsiga ja ta tuli filmis meid oma mega telefoniga. See nii kallis ja uus, et ehk pole väga hullu. Tegime võidu ka temaga aga ta on selline mõistlik ja ei hakanud ise pressima, ohutuse mõttes, suur kruusa auto ikkagi. Kunagine ratsutaja oskab ikka ratsutaja moodi mõelda. 

Täna käisime ka ratsamas, lühem ring ja vähem põlde aga tore ikka. Pärats tegime võileivatorti homseks ja koristasime. Nagu vanad ajad juba. Homme peaks Mikk ka tulema, näed teda juba kahtlalselt palju viimasel ajal, heasmõttes.

Mis siis veel..hmm. Märtu tuli Kihnust ka ammu tagasi juba, toimetab Hellamaal, tubli mees nagu ta koguaeg on olnud. Üks õhtu istusime Märtu juures teistega aga kokkuvütteks ei läind ikka kuskile, masendav. Siis öösel kui ma magasin oli Raunol hull vajadus kokku saada, blokkisin alguses, sest UNI oli kell viis öösel siiski. Igaljuhul suutis ta une ära ajda ja ajasin üles end. Läksin õue ja rääksime juttu. Ta oli ikka väga täis alguses, et pärast ära minens ei mäletanudki osasid asju, et ta mulle neid juba alguses rääkis. No igastahes on tore vahel vanu sõpru ka näha. Natuke imelik oli, et ma Märtule midagi ei öelnud aga ta magas nii sügavalt ja ei kuulnud ka kui ma paar korda üritasin äratada ja öelda. Ütlesin hommikul. (kirjutan seda sellepärast, et mõni imelikult ei mõtleks, sest vb võõrale tundubki imelik aga Märtu oli sellega okei ja pole siimaani küll vastu olnud, et suhtleme, vähemalt nii välhendab ta end ise). Üleüldse ei leia ma, et inimeses peaks nende vastasoo esindajatega suhtlemise lõpetama, kellega juba enne meest/naist suhtles. Sõpru peaks hoidma, kahjuks mina enda omasid vist ei oska väga hästi hoida pealtnäha aga jah, ma ei tea ise ka miks ma kunagi kelellegi aega ei suuda leida. Igastahes proovin parandada end.

Nüüd vist kõik.

SAU!:)

I can see you in my mind

Imelik on olla, kui oled harjunud igapäev Märtuga koos olema..õhtuti koos telekat vaatama ja nüüd pean üksi seda tegema. Aga mis teha, tööd on vaja ka teha. Eks see olla meile mõlemale ka vaheldus kui igapäev  ninapidi koos pole. Et siis, ta on Kihnus tööl aga selgus, et saab vist laupäeval või põhap'eval juba koju, jee. :)
Eelmine nädal..hmm. Reedel käisime Johannese sünnipäeval. Enne viisime veel kiisupoja Kõppu elama. Sünnipäev oli täitsa okei. Rääkisime Margitiga juttu enamus ajast..polnud väga kaua aega suhelnud ja näinud. Lõpp kiskus pisut imelikuks. Laupäeval otsustasin, et sõidan kainet Kellile. Kuigi väsimus oli küll jube ja üldse ei oleks viitsinud aga siiski sõitsin. Käisime carribsis. Rahvast oli palju, tuttavaid eriti. Saan öelda, et väga igav ei olnudki, sest pidevalt tuli keegi juttu rääkima. Suutsin ühe paarikese ka tülli ajada sellega, et ma neist 5 meetrit eemal seisin ja mitte midagi ei teinud. Igaljuhul kella keeramine ajas mind veits segadusse. Vahepeal oleks kell nagu tund aega seisnud, siis arvasingi, et ju siis kella keerati aga EI, alles kella neljast. Meie tulime siiski vana kella järgi kell neli ära. Vahepeal rääkis Moosi ka väga huvitatvat juttu, päris ee imelik. Tagasi tulles võtsime Inge ka peale. Igaljuhul kunagi sain koju ja magamaa. Märtu tahtis veel Inge juurde olematut seapraadi minna sööma või siis, et ma talle praekartuleid öösel teeks..mõlemad variandid jäid ära, sai hoopis kolm juustusaia.
Pühapäev oligi lebo päev. Pakkisin Märtu asju ja esmasp hommikul ta pidigi minema. Siiani olen hobuste aia jaoks postidega jamanud ja pisut puid maha võtnud (no mitte suuri kuuski jms, vaid selliseid peenikesi mände, käe jämedusi ja paar meetrit pikad). Laudas saime tule ka korda. Kuna kunagi oli meil palju loomi siis laudas tegelikult on vesi sees ja elekter ka kenasti. Isegi vahesein on soojustatud. Kola küll täis aga kui korda teha, saab asja küll. Kell läheb 17 nov ära ja siis tulevad kolm hobust minu juurde ee elama. Ma ise ka veel ei tea, kui tark  müte see on aga jah.
Ootan juba lund ka kui aus olla. Saaks Lagunjole kelgu järgi panna ja sõitu teha teistele. ekstreemses ikka kui niisama mäest alla lasta. Eelmise aasta vastlapäeval panime kelgu auto järgi ja atv järgi. See aasta atv'd enam pole aga jah, mis teha.
Sain audile uue poritiiva ka. st bronnisin ära. Nüüd oleks sama värvi antitiiba ka vaja. Värvima küll ei viitsi hakata. Kordades kallim ettevõtmine. Anyways olen juba 4 päeva audiklubis ringi surfand, kuulutusi lisand ja romulatest küsinud varuosi. Stabika varda tellin ka ära homme, kui raha tuleb. Lagunjole valjad vist ka.
Eta vsjo.

Ma ei ole viitsind ammu kirjutada. Ei tundu, et oleks lugejaid, keda huvitaks.
Aga mis seal ikka. Vahepeal oli sünnipäev. Pildid on eelmises postituses. Mikk tuli juba reedel Hiiumale. Õhtul istusime Priikas ja hiljem Kelli juures, laupäeval kokkasime meil. Tegime salatit ja kooke. Fun. Õhtul läksime Roosesse, asjad valmis ja piduu. Minu õhtu oli suht alkovaba, st jõin aga mitte väga. Lõbus oli ikka. Nägin oma miiiisusid üle pika aja ja Kärolit lõppude lõpuks ka. Raunoga sain ka üle pikapika aja pisut juttu rääkida ja nalja teha. Meid visati toolidega õhku ka, Märtut 24 korda ja mind siis 20. keegi polegi seda kunagi varem teinud. Armas.
Hommikul oli hea olla. Läksime Lagunjot kraavist päästma..nimelt ta oli siis Kelli juurde kraavi  suutnud kukkuda, mis need elektrimehed kaevasid. Esialgu oli paanika aga siis nägin, et ta seisi neljal jalal ilusti püsti, mis välistas mingi luumurru vms. Lõpp hea, kõik hea. Mikk ja Märtu said loa kraav mulda täis ajada, et Lagunjo sealt välja saaks tulla.
Mis siis veel..muidu on rahulik olnud. Eelmine nv käisime carribsis Toomas Annit kuulamas. Isegi suht okei pidu. Märtul oli hommikul väga paha olla, mul oli hea nagu tavaliselt.
Üleeile käisin Lagunjoga pildistamas. Pole veel kõiki pilte näind, aint viite. Kunagi kui kätte saan, näitan teistele ka. Tore oli. Kuigi Lagunjo keeldus seismast ja jamasin suht palju temaga.
Eile oli vihmane ilm. Läksin Kelli juurde, vaatasime lennupileteid talle. Edasi kärdla, linnukale sööma ja gahwasse. Siis Kärdla sadamsse, kus see üks ülemus meid kinni parkis..MEELEGA. Vehkisime kätega, et tahaks välja saada, ta vehkis vastu ja jalutas minema. Hiljem istus niisama autis aga ära ei sõitnud. Lõpuks kui otsutstas liikuda pelae 30minutist ootamist, otsustas meiel öelda, et me ei tohi autoga sõita seal..aga märki ju pole. busted. Ülbe mees oli. Siis sõitis muidugi meie järel sadamast äta, seega ainus põhjus miks ta seal passis, oli meie kinni hoidmiseks. Loll. Õhtul istusime veel edasi Kelli juures, Ats ja Märtu liitusid ka. Jõime veini ja shampat ja tähistasime Kelli lennupiletite ostmist. Pool üks vist jõudsime koju, woo.
Öösel pidin öra surema, selline peavalu, külmavärinad ja nõrkus. ma ei tea mis see oli..aga hirmhakka sjuba, et peaks äkki arsti kutsuma. Jube.
Muud midagi.

Mul on lühike mälu, aga sinuga seonduvast mäletan kõike!

Mis ma küll ilma enda nunnude sõpradeta teeks? vihje pealkirjale. Oli üks tore inimene, kes made my day, selle lausega.

Ilusad tütarlapsed

kõige kõigem!

the best

mu ilus patsike

tegin raunole ilusa mütsi/ hetk millal kaus ta peast maha puruks kukkus

Ma ei viitsi siia vist midagi kirjutada, hetkel. Mis ma ikka oma 8h päevas passimisest jutustan. Nädalavahetusel käisin ratsamas, tegin trenni 2 päeva, sõitsin Raunoga autoga võidu ja ta tegi mulle autoga rallisõitu ja ma karjusin päris valjusti seal kõrval, sest ma niii kartsin. Mitte teda ja ta oskusi, vaid lihtsalt peale tsikli nö õnnetust ma kardan igat asja. elu vist ikka nii kallis. Samal õhtul oli Mata sünnipäev - saun ja tünnisaun, mõnus. Pühapäeval väike trip hpbustega, otsisime Partsi krossiraja üles.. kartsime lehmi ja Lagunjo lollitas põllul, viskas tagant üles ja oli enda arust tuus. Muud nagu polegi vist?

Ei mäleta üldse, mis vahepeal teinud olen, kui aus olla.

Vahel tuleb leida lihtsalt aega ainult teineteise jaoks.

Eelmine nv olime kodused. Nädala sees olen tööl, fun. Reedel käisin peale tööd ratsamas. Tegin trenni ja Lagunjo lollitas. Paremast jalast ta üldse endiselt sõita ei oska. Arvasin, et kukume koos küliti vahepeal. Kohutaaav. Vasakust enamvähme. Galopis otsustas tagant üles visata, üldse mitte Lagunjolik. Nädalavahwtrusel sõitma kahjuks ei jõudnudki. Laiupäeval toimetasin Kärdlas pisut, ostsime mu tuppa lae ära. Edasi läksin Hellamaale, vedasin käruga veits puid ja Märtu sõidutas mind mazziga. Ekskavaatoriga sain ka natuke sõitu. Tegime grilli peal friikaid omale, päris head tulid. Siis viisime hobustele õunu ja läksime Kärdla. Istusime Märtu juures saunas. J õime megeahead veini ja Kelli liitus ka millalgil oma veiniga. Läksime edasi carribasse. Kohe alguses osteti mingeid shoptte ja asju, nii et lõpp on päris siuke noh ee hägune. Igastahes  kurb on see, et kaotasin oma võru ära, mis Maier mulle andis. Siuke pimedas helendav võru vms. Lõpus läks peksus, nii et ma pidin hommikul shoki saama kui silmad lahti tegin ja Märtule otsa vaatasin. Enda juuksed ja pluus olid ka korralikult verd täis. Õnneks mitte minu enda aga siiski. Olen alati väga kurjasti suhtunud igasugu kaklustesse ja ei lubanud Märtul vahele minna ja olin ta peale kuri ega suhelnduki pm temaga. Päris paha tunne on. Kui enda sõbrad ikka peksa saavad, siis tuleb muidugi vahele minna. See hetk ma vist ei mõelnud seda nii. Oleksin pidand just teda toetama v midagi.  Pühapäeva õhtu poole tabas mknd meeletu peavalu ja magasin üksi Hellamaal, sest Märtu otsustas Atsiga Kelli  juurde grillima minna. Ja mul on endisdelt solvukas. Igastahes magasin seal Hellamaal üksi kuni naabrid tulid uudistama ja ahvenat pakkuma. Läksin siis koju ja passisin niisama. Mingi aeg liikusin ka Kelli juurde j avaatasin kuidas nad jõid, fun. Lubasin kodus Reneel aidata lage panna ja pool tundi olla aga kuna Märtu äratulek koguaeg venis siis ei jõudnudki laeni. Paha tunne oli ja poleks pidanud üldse minema. Paha tunne on oma lubadustest mitte kinni pidada.

Lagunjoga Ristna metsas..jõhker mägi oli tegelt, seljas küll olla ei julgenud. 

last friday night tatattaattaaa

Tivolis käidud ja kõik oli fun! Oleksin meid küll enne  Rannarootsi keskus ära tapnud..tegin teeääres seisvast bussist mööda sõitu, tee oli väga lai, aga kaldusin liiga vastasuunda j aoleksin vastutulevale bussile sisse sõitnud. Äkiline liigutus ja oma suunas tagasi ning elus. Tivoli ise oli lahe! Esimene atraktisoon oli hull ainult. isutsime kahekesi ühele kohale, kuid hoog millega see masin meid liigutas oli niinii suur, et Märtu vajus mulle otsa ja lõmastas mind. Ta hoidis end täiesti jõust kinni, et teisel pool püsida aga see masin v asi oli kaldu minu poole ning selle suuuur kiirusega oli tal praktiliselt võimatu end hoida. Hoog millega pöörlesime oli nii suur, et ei jõudnud märkugi anda, et seisma jääks. Vahepeal oli küll pisar silmas sest niinii valus oli. Pärast seisma jäädes vaatasin, et puusal oli ilus verevalum, kohe. Järgmine päev valutas terve vasak pool ja Märtult lihased. arvan, et kui ta ei oleks jaksan end kinni hoida, siis oleks lihtsalt mu ribid puruks pressind. teised atraktsioonid olid see eest väga lahedad. Mõnusad, valutud ja hirmsad. St kiires ja sai ikka kiljutud küll ja naerdud. Mulle vägaväga meeldis!
Reedel oli ka vaba päev, päeval käisime Alari ja Marttiga kalal Salinõmmes. Kurb, et kalasaaki väga polnud..mu saak oli üks koger, aga üsna suur ja paks. Kuna tegelikult tahtsimem ahvenat siis lasin ta vette tagasi ja olin päris rõõmus. Olen siiski päris suur loomaarmastaja ja kurb on kala nii piinlemas vaadata. Õhtul läkisime Alari juurde sauna. Olin kaine ja käisime saunas ja olime lihtsalt niisama. Kahest saime koju ja magama. Laupäeval oli igavtööpäev..õhtul Hellamaale. Winny Puhh ei ole mu lemmik aga iseenesest huvitav oli vaadata, show oli lahe, muidu ei salli üldse seda bändi. Enne olime Ingega ka koos ja saime juttu rääkida,mis oli tore:) Peale winny puhhi käisime autos, Martti sõitis passatiga kainet ja isutisme selle pagassis. St Märtu ja Karl istusid, mina Märtu süles ja hiljem nende vahel. Ootasime nagu Alarit, milal ta topsidega tuleks ja jäimegi päris kauaks sinna istuma ja jutustama. Pärast kuulasime veel Genkat ja siis koju ära.
Nüüd olen siiamaani tööl olnud ja suren igavusse.
Täna käis Kelli külas, mängisime võrkat võrkapalliga ja rääksiime Matu ja Jürtaga. Pärats tuli Inge ka ja lugesime elutee numbritest ja olime niisama. Nüüd 1,5h veel ja KOJU:)




http://ask.fm/Helen_n  KÜSIGEE:)

Lemmik taustapilt

happiness

Helenil jõudis see aeg kätte, kus sünnipäeva ootama saab hakata. Peaks oma sõpru vist varakult juba teavitama, et ikka kohale saaksid tulla.

Anyways, eile alustasin uuesti jooksmisega. Ema palus Pätu ka kaasa võtta ja Pätuga ongi pisut kergem joosta, huvitavam ja ta tirib ka parasjagu, mis tempo kiiremaks muudab ja seega ka raskemaks. Igaljuhul  õhtul on mõnus joosta, isegi peale tööd. Pole mingit probleemi 4.2km järjest joosta, arvestades seda et ma viimati käisin jooksmas...juunis? Ja tegelikult valetan, jooksmise ajal ma siiski kõndisin paar sammu, sest rääkisin ühe sõbraga paar sõna juttu, kes traktoriga terve tee ära tolmutas ja ma ära pidin lämbuma:( Aga need olid tõesti paar sammu, seega ei arvesta seda väga.

Ristnas käik oli ka fun! Pühap hommikul startisime, mõtlesime, et tuleb 50km aga tuli 80km vist..tegime päris suure ringi sisse ja kaotasime tohutult aega. Läksime Koidma kaudu hütile ja hütilt läbi metsatee Paopele. Paopelt mereäärde ja mereäärest Ristnasse. Tundus ünsa lootusetu teekond. Kärdlast Paopeni pm normaalselt sõita ei saanud, kruusatee terve aeg. Nii palju kui teeäärtes sõita sai. Paopele minnes oli paar põldu ja liivateed aga neidki päris vähe. Luidja ja edasised liivarannad..neist ei hakka rääkimagi vits. NII MÕNUS! Eluunistus sai teoks. Olime Kelliga päris väiksed kui lubasime, et lähme tripime ringi hobustega ja luidja liivarand oli väike lisaunistus seal kõrval, mis tundus lihtsalt võimatu. Nüüd aga tegime ära selle. Sõitsime kõrvuti galoppi, päike loojus merele ja rääkisime juttu, kuna galopp oli aeglane ning mõnus. Mis veel paremat olla saab? Kes ei ratsuta, see ei mõista.
Ristna pool läks liiv väga pehmeks ja hobustel oli raske, endalgi oli nii paha tunne hobuste pärast. Lagunjo jäi lihtsalt seisma, keeldus liikumast ja kraapis jalaga õhku (tegelt proovis vist maad kraapida, ehk nõudis midagi siis). Lõpuks siiski jõudsime kohale ka. Pallel, surfika tegelasel kelle majakeses ööbisime, oli hpbuste karvade vastu allergia..ometigi tegi meile hobuseaeda ja andis kummikindaga hobusele süüa. Käisime veel sama õhtu hobustega veel, et jahutada..lained lõid lihtsalt üle pea..mõtlesin end mitte märjaks teha, right. Ometigi olin pm 2 sammu kaldast. Õhtul kui hobused olid kõide ja aeda pandud, l'ksime sauna. Jõime rummi Kelli ja Pallega ja rääkisime lihtsalt juttu. Läksime suuuurele võrkkiigele kiikuma ja mingi tüdruk ja poiss liitusid ka meiega. Mingid grupi liikmed vms, olid igaljuhul toredad enamvähem. Vahepeal otsisin Kellit sest ta lihtsalt jooksis minema hm, siis Jüri tuli mulle taskulambiga valgust näitama aga kuna ma olen argpüks ja kardan pimedat merd siis läksin siiski sisse tagasi. Vahet pole, et enne viiekesi olles olme ka rannas kus merelained vahutasid aga siis oli teistmoodi. Imelik kiiks.. Igastahes Palle väitis, et Kelli läks magama aga mina väitsin surmtõsisena et ei läind ja ei läinudki, tuli ikka lõpuks tagasi. Käisin just pesus ja pesin poolkülma veega, et Pallele ka vett jääks (no nii viisakusest võiks ikka omaniku peale ka mõelda) ja siis tuli Kelli ja laristas kõik sooja vee ära. Vähemnalt polnud mina süüdi, naerusmail.
Hommikul avastasime, et Kelli oli eelmine õhtu ikkagi purjus, sest tal oli pohmell. Olin ainuke normaalses olekus inimene terve platsi peale. Palle, kes oli ka alkoholiga pisyut üle pingutanud tõi purjus peaga magama tulles hobusekoti tuppa sisse..kus olid sees hobuste harjad jms, ehk siis kõige hobusemad asjad. Ime et ta hommikul elus oli oma allergia tõttu. Tegelikult polnudki asi hull, viskasin selle välja kohe kui ärkasin jata oli üsna šokeeritud kui ütlesime talle, et ta selle tuppa oli toonud. Nalja kõigile. Õnneks allergiat välja ei löönud ja kõik oli okei.
Esmaspäeval käiisme Kelliga veebatuudil hüppamas. Lained olid julmad, sp panin ka kalipso peale päästevesti, mis oli päris stiilne. Kahjuks eriti hingata ei saand aint ja mloobusin sellest varsti. Kalipsoga oli vees päris mõnus olla tuleb tunnistada. Batuudil hüppamine küll eriit välja ei tulnud suurte lainete tõttu aga nalja sai sellegi poolest palju ja tõesliselt südamest naerdud. Pärast õppisime lainelaudadega sõitmist ka, esialgu ebaõnnestusime aga varsti saime nipi selgeks ja lendasime suure hooga koos lainetega liiva sisse. Põhimõte oligi selles, et kui õigel ajal lauale kõhuli peale hõpata kui laine tuleb, siis laine viib sind koos endaga suuuuuure hooga kaldale. Ja tõesti, oli küll suur hoog. Kündsime sinna liiva päris ilusaid vagusid, kuni meri selle taas siledaks uhus. Tõeliselt lahe!
Pärast käisime veel ratsamas, sadulateta. Jalad olid eelmisest päevast nii valusad ja tundus päris killer värk sinna sadulata minemine aga elasime üle ja palju mõnusam galopp on siiski sadulata.. Õhtu oli rahulik - hobused jooksid minema. Öösel kell 3 saime kätte ja korras. Enne otsisime mudiugi valges ja öösel jalutasid nad Hirmustest mere poole, pm siis suund oli kodu. Teisipäeval pidin tegelikult tööl olema aga sain ära siiski. Käisime veel ratsutamas. Kalana sadamas ja Hirmustes ja igasugustel ülilahedatel metsateedel. Pikki ringe muidugi ei teind aga kuna hpbuste lihased jäävad kangeks kui nad ei liigu, siis olime sunnitud ja no muidugi tahtsime ise ka. Tundus, et hobustele meeldis ka. Jooksid nii mõnuga ja kõigil oli tore. Õhtul tegime Kelliga veinika samas suures võrkkiiges. Rääkisime igasugu asju ja millalgil liitus Palle ka, rääkisime veel paar sõna ja magama ära.
A ja mis oli väga hull..esimene õhtu olime lihtsalt omadega niii läbi, et ei kuulnu kuidas Palle kell 5 hommikul tuppa tuli, vaatas et meid pole, pani muusikakeskuse tööle ja päris valju peale..laulis kaasa ja trampis niisama ringi. Siis ühel hetkel talle meenus, et üleval on mudidu meie voodid, ja seal me olime. Tema õnneks me ei kuulnud mitte midagi ja ma eitea kuidas see võimalik sai olla. Kus kohast selline uni tuleb?
Teisipäeva õhtul käisime veel veebatuudil hüppamas, laineteta see kord ja sai hüpata. Tegime Kelliga katapulti ka kahjuks ta oli liiga kerge:/
Kolmapäeval tuli jälle koju minna..tee oli jju niiii pikk. Seekord läks rannaäärest maa kuidgi suht kähku ja sõitsime Paopelt Kärdlasse teeäärest. Sai rohkem sõita kui Koidma teedelt. Kärdlas avastasime bensukat ja hpbused olid ka õnneks viisakad ja kõik sõbrad lehvitasid, lahe. Kell kümme jõudsime koju, musu tuli Kelli  juuurde järgi ja läksime koju magama. Hommikul tuli kohe tööle ju tulla.
Reedel olin tööl, õhtul oli paar negatiivsemat asja ja läksime siiski Viskisse. Märtuga kahekesi seekord, mina sõitsin. Nautisime (vähemalkt mina) uut muusikat audis ja oli okei. Viskis suutsime uuesti korraks raksu minna aga kokkuvõtteks oli okei. Saime teistega kokku ja olime nendega pisut, ega kaua ei viitisnudki. Läkisme kiikusime kahe inimesel kiigel ja kuna tKäkk ja Martti proovisid ka hoogu teha siis mul oli päris hirmus. Õnneks võllikas selle kiigega võimalik polnud aga siiski oli jube. Pärast istusime kahekesi edasi ja kiikusime ja rääkisime juttu. Minu arust niinii mõnus. Soe oli olla, teineteise kõrval, mõnus valgus, kaugelt kostis muusika ja seltskon super - aint meie kaks. Koju minnes oli kõht tühi ja käisime burcxist ka läbi. Tellisin omale kebabi ja pidin ära surema selle jalapeno pärats seal..niii vürtsikas. Hea asi aga liiter piima oleks kõrvale küll vaja. Ostaks igatsahes teinekordki. Meenutasin vanu aegu kui 2.5 aastat tagasi käisime samamoodi nv'l õhtul, kahekesi, audiga burksis. Märtu tegi välja (khmn nagu seekordki) ja kakaod jõime ka. Avastasin, et tihedamini võiks kõike seda teha, mida muidu hullu kambaga teha. Hiiumaal lihtsalt pole palju mida teha ja siis tulekski teha seda, mis tundub tavaline..igapäevane, lihtsalt muus meeleolus ja kaheksi.
Laupäeval pidin tööl olema aga vahetasime ära siiski ja polnud. Päeval olime lihtsalt niisama. Kuna peale Ristna trippi polnud mul võimalik end välja puhta sest olin tööl, siis laupäeval puhkasin. Õhtul läksime Karli  juuurde sauna, plaan oli Pullu minna aga jah. Imelik on ikka ainuke tüdruk seltskonnas olla, vähemnalt see õhtu küll. Kell pool 3 vms kuio avastaimne, et pole mõtet ikka Pullu minna, siis läksime Kevini tüdurku sünnipäevale. Väga huvitav kogemus oli endast nooremaid purjus peaga näha. Inimeis, keda koolis nähes valdas tunne, et nad on kukupaid..siis tegelikult ei ole. Mitte, et midagi hullu oleks, üldse mitte. Lihtsalt pidu nagu iga teine. Kes natuke liiga pujrus ja kes vähem. Huvitav oli kõrvalt jälgida lihtsalt. Mina suhtlesin siiski enamasti enda seltskonnaga ja oli tore. Pool viis jõudsime koju ja magamaaaa.
Pühapäeval oli Renee sünnipäev, ostsime kartulisalati jaoks asjad ja läksime minu juuurde kokkama. Päris hea salat tuli ja kiidan mehi, kartulid olid väga ilusti lõigatud. Ma oleks vist ise kehvemini hakkama saand kartulitega. Õhtuks olid kõhud täis ja hea mgama minna.
Nüüd olen 3 päeva tööl olnud, homme 2 vaba ja siis 7 päeva tööl. Jube, st suren igavusse siin. Mitte, et töö vastu midagi oleks.

Homme v ülehomme tahaks Märtuga Haapsalu tivolosse minna. Sorri sõbrad, aga tahan seekord kahekesi minna :)