Sõnad kaovad, kirjutatu jääb..: Otsides parimat kaotad ka selle, mis oli hea.

Viimasel ajal on kõik kuskile kadunud ja keegi ei helista ega midagi ja täna..magasin, võinoh üritasin ja ma sain kohe 6 telefonikõnet. Revo oma oli ilmselgelt kõige pikem, peaagu 20 minutit. Enam und ei tulnud ja here i am. Peaks õppima aga kohe kuidagi ei viitsi. Tuli just meelde oma 9. klassi lõpetamine kui me pidime klassi allkirjasid minema andma ja siis astusin uksest sisse ja mu klassijuhataja vaatas mulle otsa ja ütles ''tead mis, sul on üks viga..'' tundus suht kummaline asi mida lõpetamisel öelda aga siis jätkas,et ''..kui sa natukene pikem oleks võiks sinust modell saada!'' ja see oli nii armas. Pärast aktusel lilli andes rääkis ka kui armas ja ilus ma tema arvates olen. Imelik, et see mulle meelde tuli aga ma enne voodis passides võrdlesin oma praegust klassijuhatajat põhikooli omaga ja kui aus olla, siis neid ei anna võrreldagi. Ei meeldi kahepalgelised inimesed, eriti kohe õpetajad. Põhikoolis oli vist üks aasta kus ma oma klassijuhatajaga läbi ei saanud mingi lolli asja pärast ja siis me vist ei sallinud teineteist aga aasta lõpus ütles klassi ees, et ta tunneb,et on kellelegi ülekohut teinud ja tahab vabandust paluda ja vaatas just mulle otse silma, ma naertasin talle ja peale seda oli kõik jälle tore. Ei mõista, miks ta osadele ei meeldinud, smail. Päris mõttekas jutt aga ma ei pea blogisse koguaeg kirjutama, mida ma igapäev teen kui mul pole siia lihtsalt miskit kirjutada.

Eile jäi igastahes vene ära ja sain 7. tunni ajal Märtuga kokku ja hiljem läksin kolmesele bussile. Õhtul tuli ta minu juurde ja jäi siia ja läksime hommikul koos kärdla. Ma pole siiamaani laupäevast peale ühtegi ööd üksi maganud, so good. täna vist pean, niuuniu. Tegelt ei ole hullu midagi, lihtsalt harjumus ja isegi kui ma üksi magan siis miski pärast hommikul ärgates on isegi mu väikeses voodis pool vaba ja ma magan kuskil ühes ääres, ilmselt olen ära harjunud.

WINTERJAM 2012 HERE WE COME !