Kaks reisivat inglit jäid ööbima rikkasse peresse.
Pere ei olnud külalislahke ega pakkunud inglitele külalistetuba,
vaid pani nad ööbima külma keldrisse.
Kui nad asemeid tegid, märkas vanem ingel seinas auku ja müüris selle kinni.
Seda nähes küsis noorem ingel:" Miks sa seda teed?"
Vanem ingel vastas:"Asjad ei ole sellised, nagu paistavad."
Järgmisel ööl ööbisid nad ühes vaeses, kuid külalislahkes peres.
Võõrustajad jagasid inglitega oma vähest toitu
ja pakkusid neile magamiseks oma voodeid, et nad võiksid hästi välja puhata.
Hommikul ärgates leidsid inglid
peremehe ja perenaise nutmas. Nende ainuke lehm, mis oli perekonna ainus tuluallikas,
lebas laudas surnult.
Noorem ingel küsis vanemalt:"Esimesel perel oli kõik olemas, ometi sa veel aitasid neid.
Teisel perel ei olnud midagi,
kuid nad olid valmis meiega kõike jagama, ometi sa lasid nende ainsal lehmal surra. Miks nõnda?"
"Asjad ei ole sellised, nagu paistavad," vastas vanem ingel.
"Kui me keldris olime,sain aru, et seinas olevasse auku on peidetud kulda.
Sealne peremees oli mühakas ega soovinud head teha.
Ma parandasin seina ära, et ta kulda ei leiaks. Järgmisel ööl, kui me voodis magasime,
tuli surmaingel peremehe naisele järele, kuid ma andsin talle lehma.
Asjad ei ole sellised, nagu paistavad"
Me ei tea kunagi kõike. Isegi, kui sul on usk, vajad ka veendumust,
et kõik, mis juhtub, on sulle kasuks. Seda mõistad üksnes aja jooksul.
Mõned inimesed ilmuvad korraks meie ellu ja kaovad,
mõned ilmuvad hetkeks ja saavad meie sõpradeks.
Eilne on ajalugu.
Homne on saladus.
Tänane päev on - kingitus. Elu on nõidus, iga hetke maitse on kordumatu.
Elus on viis asja mida ei või iialgi saada tagasi: Kivi, mis on juba visatud. Sõna, mis on juba öeldud. Võimalus, mida ei ole kasutatud. Aega, mis on juba kulunud. Inimest, peale tema surma. Elu on lühike.. Riku reegleid. Andesta kiiresti. Suudle aeglaselt. Armasta tõsiselt. Naera palju ja ära kunagi kahetse midagi sellist mis sind naeratama on pannud.
Different, i know.
Igastahes mu nädalavahetus on suht mõttetu olnud, eile ärkasime kell pool 4. Võinoh, mina olin juba 12st üleval aga jah. Reedel olime priikas ja heltermaal, seal kus karaoket lauldakse. Väga pointless koht. A ja üks meeldejääv asi oli küll..kolm poissi ütlesid sellel õhtul mulle "tsau helen" ja see on imelik, sest tavaliselt ei ütle keegi tsau järele nime. Ja mul on segadus, kes kolmas oli..balla oli esimene,singi teine ja kolmas ..ee ei mäleta. aga keegi oli. Ja loki kinkis mulle kunstlilled ka, mille ta hiljem märtule kinkis ja siis uuesti mulle. Kahju, et need meist ainult õlleklaasi jäid, mis oli täiedetud pipra ja soolaga. Ja ma vihkan ülbeid inimesi. Ja minu arust on nii armas, kui mingis nõmedas olukorras vaatab keegi sulle otse silma, just sellise pilguga nagu ta mõistaks su hetke olukorda..see teeb kuidagi parema tunde. Mu jutt on suht random ma tean, kuigi tegelt see ei ole nii. ma räägin põhimõtteliselt ühest ja samast asjast aga keegi lihtsalt ei mõista seda, ega peagi. Avalikus blogis ei saa lihtsalt, niuniu. :D
Igastahes ma lähen nüüd pessu, siis tee äärde ja äkki jõuan kunagi kärdla ka, et Triinu näha. Pidime eile juba kokku saama, aga mul tuli kuskilt mingi mega halb tuju ja ma läksin hoopis voodisse märtu kõrvale ja lebotasime paar tundi lihtsalt niisama ja tulime hiljem minu juurde. Igaljuhul, tsau.
mina küll tean ju millest sa rääkisid :D
VastaKustutaaga ma nõustun, et natuke nõme õhtu oli see. algus tundus kena, aga läks vähe käest ära. ja mõtled Jormat ülbe all? :D või Märtut ja Jormat mõlemat? aga tegelt vahet pole, ma tean küll et üldiset oli ka nõme õhtu ja vahet pole kes mida tegi.. ühel hetkel viskas minulgi kopa ette.