Lets broke mirrors

Mul ei ole siia midagi kirjutada, pole aega ka selleks. Igastahes kodus oli igav ja tegin makropilte, kurb et mu digikas paremaid pilte ei suuda teha aga asi seegi. :)

Ja sorri, kui jääb mulje nagu ma oleks teid kõiki ära unustanud, tegelikult ei ole. ja mu toa sein sai ka valmis, me so happy. aitäh märtu !

Sest mulle meeldib see.

IMPORTANT

miauu

Ma tean, et ma olen ära kadunud..aga ma ei saa sinna midagi teha, sest mul ei ole internetti. Kui ema alguses helistas siis öeldi, et "kohe uurime, vaadake oma meili peale natukese aja pärast, kirjutame teile sinna," aga hmn, kuidas ta peaks huvitav oma meili peale vaatama kui meil internetti pole? see tädike vabandas ka ja ütles, et hellistavad siis aga ei helistanud keegi. Eelmisest neljapäevast peale juba hull jamamine käib, alguses öeldi, et meil on arve maksmata aga pole, ema viis kontoväljavõtte ja värki ja siis öeldi, et jah nende viga ja proovivad korda saada. Esmaspäevast saati on ema igapäev helistatunud ja ikka ainult lubadakse, awesome.
Muidu..haige olen ka. Okei vb on parem öelda, et olin. Eelmine kolmapäev jäin haigeks, neljap olin koolis ja nv'l olin ka suhteliselt palju kodus ju toas sees, hakkas juba paremaks minema. Esmaspäeval koolis läks jälle päris vastikuks, õhtul Märtu ja Renee ehitasid veel minu toa seina ja ma aint köhisin. Tolm tegi asja hullemaks ka..seega ma ööläbi ainult köhisingi, niiii vastik. Ema ei lasknud täna ka kooli, ütles et kui ma korralikult end terveks ei ravi siis ma ei saagi täiesti korda ja natuke külmema ilmaga olen jälle haige, mõte on õige. Kasu oli ka, sest täna nüüd on juba päris mõnus enesetunne. Köha on tunduvamalt vähem ja peavalu on ka kontrolliall. kahju ainult, et koolis süüa ei saanud teha täna, oli mingi vene ja inka asi. Ema rääkis õnneks õpetajaga ka ja ütles, et olen haige. NIIET MA EI LASE NIISAMA ÜLE:) homme saan bio ja inka töö ka ära teha, nagunii pean passima ju. Ja siis on kõik okei õppimisega selle kohapealt. aga see ei tähenda, et muid muresid ei oleks..kahjuks.
Ma nüüd lõpetan, ei viitsi autos läpakas kaua kirjutada, üsna ebamugav ja mõttetu, kes ikka loeb.
tsauki . :)

Do you belive in love at the first sight, or should i walk by again?

Mu bussisõidud on viimaselajal päris põnevad, ma alati hakkan klappe pähe panema, et oh kuulan muusikat eks ja siis hakkame ikka Henri ja Janariga millestki rääkima ja kokkuvõtteks räägime terve tee igast lahedaid asju ja naerame niisama. Ma loodan, et keegi pidev bussisõitja me juttu ei kuula, sealt võib ikka kõike kuulda.

Reedel oli nii suur tahtmine mitte kooli minna, kõigest 3 tundi oli. Kell 8.55 ärkasin siiski üles, sest pidime alles kolmandaks tunniks kooli minema. Helistasin Janarile, ta oli jätkuvalt nõus mind ka peale võtma ja seega 9.25 olin teeääres ja varsti juba koolis. Kool oli mõttetu. Peale kooli läksin konsumii peale, sain Triinuga korra kokku, ta andis mulle mu salli ja ma talle ta pusa. Nägin Merrildit ka ja rääkisime juttu, ta ütles et saaksin nendega koju ja kokkuvõtteks olingi pool 1 ilusasti kodus ja ei pidanudki hääletama minema. Peale kella kahte tuli Märtu siia, võttis mu peale ja läksime kärdla, jamasime seal pisut kärudega ja lõpuks saime pesumasina kätte ja tulime  tulema. Ema oli ilmselgelt pesumasina üle õnnelik, ma ka. Suht kohe peale seda läskime kärdla tagasi, viisime käru ära ja käisime poes..sõime ja tudisime pisut. Õhtul läksime välja, võtsime Karli peale ja käisime poes. Pärast istusimegi Karli juures Martti, Lunteri, Märtu ja Karliga. Kokkuvõtteks oli tegelikult tore. Märtu ostis pistaatsiapähkelid ja need olid niiiiihead..ja mu siider lahtus ka ära, sest ma sõin neid mitte ei joonud. Seega ma ei joonudki väga midagi. Vahepeal oli mingi telefonidega helistamis asi,siis vaatasin et oo keegi tahab mind..martti-.-  võtsin vastu, rääkisme 2minutit juttu, vahet ei ole, et ta otse mu ees istus ja naeris. Tahtsime saunas ka käia muidu, märtuga siiki. Aga ei saanud, sest rätikuid polnud ja kodust oleks võinud tuua, aga siis oleks autoga pidanud seda tegema ja see ei sobind. Aga küll jõuab. Varsti läksime ära, teised läksid õllekasse, meie koju. Laupäeval ärkasime, märtu läks millalgi õue tööle..ma lebotasin niisama vist? millalgi läksin ka õue, vedasin kruusa natuke. Ilmselt ma peaks rohkem füüsiliselt natuke raskemat tööd tegema, sest mu käed olid pärast päris valusad. Ja ma avastasin, et ma ei suuda kodus  mitte midagi  teha, hull tüdimus on jms aga märtu juures ma just tahaks midagi teha ja on hea tunne, kui ma seda saan teha. Kuigi enamasti ma magan pool päeva maha  kui musu õues tööd teeb.

Õhtul käisime veel  minu juures, sõime ja olime niisama lahedad. Ma sain üle pika aja autoga ka sõita ja ma ei oska seda  üldse enam. Väga algaja tunne on tagasi tulnud. Kui kärldasse jõudsime, läksime Karli juurde ja võtsime ta peale,siis tormi konsumi, valisin omale väikse siidri mis peaks ometi hea olema aga ma ei tea..kõik siidrid mis varem head olid, ei maitse mulle enam. Lunter ja Tannu tulid ka varsti, siis läksime Märtu juurdr, panime oma auto ära ja läkisme nendega Lunteri juurde. Olime niisama ja lõpus jõime rummi ka natuke. Lunter alustas jääkuubikusõjaga muidugi ja pani mu pluusi vahele selle, sucker. Saime mälestuseks oma üllatusmunad ka, mis ta sünnipäevast sinnna jäid. Loki,Singi ja küik need teised tulid ka millalgi korraks. Me liikusime poole 12st ära igasahes, läksime käina. Carriba oli alguses suht tühi, käiisme korra ära ja pärast oli  juba inimesi. Jõin ühe siidri ja ühe mingi koksi, mis karl ostis. Keel oli pisut pehme aga muidu tundsin end täiesti kainena, see sakkis sest ma ei ole nii just  kõige parem tansukaaslane. Aga ma siiski võtsin end kokku ja tantsisin musuga natuke ja nii edasi. Vahepeal sai minu arust tõsiselt nalja ka, sest me rääkisime omavahel nii lolli juttu ja olime nii, see olitore minu arust. Lunerti arust olime me nagu vana abielupaar. vott jah. Millalgi enne nelja läksime ära. Tagatanklas olime pool 4. Mis kõige imelikum, järgmine päev rääkisime Kelliga sellest õnnetusest käina mnt'l ja ma ei teadnud midagi. Märtu ütles, et me sõitsime mööda sellest ja jäime seisma ja vaatasime seda ka. wat? ma ei tea sellest mitte midagi. Aga ma ei olnud mälus, ma lihtsalt magasin. See tundub ainuke loogiline võimalus. Sest tõesti, ma ei joonudki midagi nii ja hull  uni oli küll autos ja koduteest eriti ei tea jah midagi. Ringteel avastasin et Karl oli terve tee mu käekotti oma süles hoidnud, ma ainult korra tegelt palusin tal hoida aga ilmselt unustasin ära. Ja kõike mis edasi toimus ma tean ja mäletan täiesti selgelt. Tagatanklas oli hull soov ainult magama jääda (uuesti?) aga ma ei tahtnud, sestt kodu oli nii lähedal.

Hommikul mu pea valutas, minu üllatuseks. Aga samas kui ma mingeid kokse joon nii, siis vahel valutabki. Võtsin tabletti ja kunagi läks see üle ka. Õhtul läksime minu juurde, ma õppisin..tegin inka essee ära ja venet ei vaadanudki. Musu lammutas samal ajal vana pesumasinat ja päast sõime ja vaatasime telekat, vot nii.

Täna koolis avastasin inglise keele tunnis, et mu essee on vihikus ilusasti..aga mu vihik oli täis kirjutatud inglise keele sõnadetöö sõnu, eriit ei anna sellist vihikut vist. Kirjutasin siis oma essee ümber ja tegin samalajal tunnitööd ka kaasa. Reeglitest ei tea ma pmst midagi aga tunde järgi läks päris ilusti ja kontrollides oli suht vähe vigu. jeai.

Muidu on ka selline kergem tunne, sest mul tuli eile öösel südame puistamis tuju ja ma ei tea kas ma olengi nüüd lähiajal kellelegi nii pikka kirja kirjutanud kui ma seda eile tegin. aga nii oli tõesti kergem ja tunne on palju parem. miau

There's something you should know

Nii imelik on olla kodus, mõeldes et teised teevat kekat praegu..anyway ärkasin täna hommikul ülesse, vaatasin peeglisse ja avastasin, et mu silm on poole hullemaks läinud. Valus oli nagunii, aga ma nägin välja nagu mm kass kes oleks peksa saanud ja siis pool silma on kinni ja mu ripsmed olid mingit asja täis. Suht rõve..ema andis mingit asja millega puhastada ja nii mu hommik möödus, awesome. Eile arst andis pani mulle silmatilku ja ütles, et rohkem pole vaja ja midagi hullu pole, peaks ise ära kaduma. Täna küll eriti selle moodi ei paistnud..ema andis mingid silmatilgad mulle, mis mul eelmisest korrast oli alles jäänud ja wola, ma näen nüüdseks juba peaagu normaalne välja ja valus pole ka väga. Tark arst ma ütleks. Oleks ma eile sedajuba teinud, oleksin ilmselt täna matemaatika tööd ka saanud teha, mida ma mingi 2h Reneega õppisin eile, mitte et ma väga targemaks oleks saanud sest ta ei mäletanud enam hästi ja siis vaidlesime suures osas, aga midagi ikka. A ja kes ei tea, mu silm valutab sellepärast, et mul on selline tore ripsmetušš, mis veega kohe maha tuleb. Ja kui mu silmad piisavalt märjad olid ja pea ühele poole kaldu siis see voolas ilusti mu silmanurka. Tundsin kohe, et valus oli aga ma ei mõelnud et see nii hulluks minna võiks. Ilmselt ei tasu meiki kasutada.
Ja mu nädalavahetus polnud tegelt nii hull ka, kui mu eelmisest postitusest välja võis lugeda. Need olid kõigest hetke emotsioonid. Pühapäev oli igaljuhul täiesti tore ja vaikne. Märtu võttis mu õhtul peale, käisime poes ja siis läksime tema juurde laulupealinna vaatama. Sõime pitsat ja krõpse ja jõime limonaadi, tervislik toitumine, kas pole? Hommikul sain kauem magada ka ja kooli hakkasime ikke minaig 7.56 minema aga ma jõudsin ilusti ja ei hilinenudki, jeai.
Mul on pidevalt igasuguste asjade suhtes nii hull allaandmise tunne aga kui mõelda, et natukene veel..ja kohe on jõulud siiiiis, pole probleeemi. Ma tahtsin sellega seda öelda, et ma ootan jõule !:)

this is the life

Mul on suva, mida te minust arvate..aga minu arust on see lihtsalt haige pilt ja ma mäletan, et me Ingega naersime päris kaua kui me seda pilti vaatasime. Kuidas saab ühel pildil nii palju väärakaid asju olla? nt mu jalad..ja käed..nägu ka muidu.

omaette..kõpu siiski.

Tõelised sõbrad on nagu tähed, alati ei näe, aga tead, et nad on olemas !

Kaks reisivat inglit jäid ööbima rikkasse peresse.
Pere ei olnud külalislahke ega pakkunud inglitele külalistetuba, 
vaid pani nad ööbima külma keldrisse.
Kui nad asemeid tegid, märkas vanem ingel seinas auku ja müüris selle kinni.
Seda nähes küsis noorem ingel:" Miks sa seda teed?" 
Vanem ingel vastas:"Asjad ei ole sellised, nagu paistavad."
Järgmisel ööl ööbisid nad ühes vaeses, kuid külalislahkes peres.
Võõrustajad jagasid inglitega oma vähest toitu 
ja pakkusid neile magamiseks oma voodeid, et nad võiksid hästi välja puhata. 
Hommikul ärgates leidsid inglid
peremehe ja perenaise nutmas. Nende ainuke lehm, mis oli perekonna ainus tuluallikas,
lebas laudas surnult.
Noorem ingel küsis vanemalt:"Esimesel perel oli kõik olemas, ometi sa veel aitasid neid.
Teisel perel ei olnud midagi,
kuid nad olid valmis meiega kõike jagama, ometi sa lasid nende ainsal lehmal surra. Miks nõnda?"
"Asjad ei ole sellised, nagu paistavad," vastas vanem ingel.
"Kui me keldris olime,sain aru, et seinas olevasse auku on peidetud kulda.
Sealne peremees oli mühakas ega soovinud head teha.
Ma parandasin seina ära, et ta kulda ei leiaks. Järgmisel ööl, kui me voodis magasime,
tuli surmaingel peremehe naisele järele, kuid ma andsin talle lehma. 
Asjad ei ole sellised, nagu paistavad"
Me ei tea kunagi kõike. Isegi, kui sul on usk, vajad ka veendumust,
et kõik, mis juhtub, on sulle kasuks. Seda mõistad üksnes aja jooksul.
Mõned inimesed ilmuvad korraks meie ellu ja kaovad,
mõned ilmuvad hetkeks ja saavad meie sõpradeks.
Eilne on ajalugu. 
Homne on saladus.
Tänane päev on - kingitus. Elu on nõidus, iga hetke maitse on kordumatu.




Elus on viis asja mida ei või iialgi saada tagasi: Kivi, mis on juba visatud. Sõna, mis on juba öeldud. Võimalus, mida ei ole kasutatud. Aega, mis on juba kulunud. Inimest, peale tema surma. Elu on lühike.. Riku reegleid. Andesta kiiresti. Suudle aeglaselt. Armasta tõsiselt. Naera palju ja ära kunagi kahetse midagi sellist mis sind naeratama on pannud.




Different, i know.




Igastahes mu nädalavahetus on suht mõttetu olnud, eile ärkasime kell pool 4. Võinoh, mina olin juba 12st üleval aga jah. Reedel olime priikas ja heltermaal, seal kus karaoket lauldakse. Väga pointless koht. A ja üks meeldejääv asi oli küll..kolm poissi ütlesid sellel õhtul mulle "tsau helen" ja see on imelik, sest tavaliselt ei ütle keegi tsau järele nime. Ja mul on segadus, kes kolmas oli..balla oli esimene,singi teine ja kolmas ..ee ei mäleta. aga keegi oli. Ja loki kinkis mulle kunstlilled ka, mille ta hiljem märtule kinkis ja siis uuesti mulle. Kahju, et need meist ainult õlleklaasi jäid, mis oli täiedetud pipra ja soolaga. Ja ma vihkan ülbeid inimesi. Ja minu arust on nii armas, kui mingis nõmedas olukorras vaatab keegi sulle otse silma, just sellise pilguga nagu ta mõistaks su hetke olukorda..see teeb kuidagi parema tunde. Mu jutt on suht random ma tean, kuigi tegelt see ei ole nii. ma räägin põhimõtteliselt ühest ja samast asjast aga keegi lihtsalt ei mõista seda, ega peagi. Avalikus blogis ei saa lihtsalt, niuniu. :D
Igastahes ma lähen nüüd pessu, siis tee äärde ja äkki jõuan kunagi kärdla ka, et Triinu näha. Pidime eile juba kokku saama, aga mul tuli kuskilt mingi mega halb tuju ja ma läksin hoopis voodisse märtu kõrvale ja lebotasime paar tundi lihtsalt niisama ja tulime hiljem minu juurde. Igaljuhul, tsau.

When u hold me like this, u know my heart skips a beat

Ma ei ole vahepeal midagi erilist teinud..niu. Kolmapäeval nägin Revo-Kauri hommikul, leppisime kokku et lähme minu suurelvahetunnil koos süüa ostma ja oleme niisama koos, kuna mul oli koolis naguni nõme söök ja oleksin poodi läinud ja ta tegi ka tööl lõuna. Seega suurel vahetunnil jalutasin paju tänava poole, kus ta tööl oli. Saime kokku ja läksime konsumisse..seal ta küsis,mis mu lemmik shokolaad on, ei öelnud kindlat vastust aga lõpuks ta ütles,et lähme shoppama ja vedas mind shokolaadide juurde ja palus mul minu lemmiku valida. Valisin soodukaga geisha. Siis keset tänavat ta kallistas mind ja soovis tagantjärgi õnne ja kinkis shokolaadi ka, mööda minejad vaatasid küll suht imelikult aga mis teha. Noh ta soovis muidu mulle ju suht esimesena õnne sünnipäeval, aga näost näkku polnud ta seda teinud. Igaljuhul oli see temast väga armas.
Kool oli mõttetu, vene jäi ka ära ja oli tund aega aega. Läksin pajusse Revo juurde, tegin aega parajaks ja rääkisime juttu ja tegin tasakaalu harjutusi..kõndisin saabastega mööda mingit lauda. Kunagi läksin bussile ka ja mul õnnestus muidugi oma rahakott tagurpidi ajada nii, et kõik mu 10 kaarti lendasid sealt välja..bussi sisse ja bussi alla. Bussijuht võttis mu bussikaardi niikaua ja lõi pileti mulle kui ma oma asju korjasin..kõik inimesed vaatasid lihtsalt. Bussijuht tagurdas ka veel 2m, et ma bussi alt oma ajsad kätte saaks. Küll on hea, et Hiiumaal nii vastutulelikud bussijuhid on, kes ei ole kohe kurjad jms vaid abivalmis jms.
Reisile ma ei läinud kahjuks..ei saanud. Seega olen neljap. ja reede kodus olnud. Väga igav. eile käisin Liisal bussivastas, jalutasime tema juurde, ta võttis veel oma asjad ja tuli siia ööseks. Sõime ja vaatasime filmi ja naersime niisama. Ma magasin oma pisikesel diivanil ja Liisa mu voodis..aga hakkama saime. Hommikul 9st tiirutasime autoga mööda paladet ja selle ümbrust. Miks, seda pole vaja teistel teada. Millalgi avastasin, et me autol pole ülevaatust ka, so awesome. Arvasime koguaeg, et see on novembris aga tegelikult oli oktoobris ja em ei saagi nüüd sõita..sest parandusse peab veel viima selle, et küljekarbid korda  teha ja noh..esiklaas tuleks ka ära vahetada, sest me poleks sellega tegelt juba eeelmine aasta ülevaatuselt läbi saanud aga noh jah saime. Ilmselt mitte eriti odav lõbu.. Ja nüüüd renee pahteldas 2 päeva toas seina ja värvib seda nüüd, palju ilusam on ikka. Suht teemasse läks ka aga vahet ei ole.
Ma lähen nüüd juukseid kuivatama, sau.