PETSI ROMU BMW TAEVA ABIGA, VIIB MEID JÄLLE PÜHAJÄRVELE, SEE ON SEE MIS SUVEST TEEB AJA PARIMA, SEE ON SEE MIS PANEB ELAMA!

See pikkade vahedega kirjutamine on ikka jube nõme. Pool juttu jääb kirjutamata, sest ei mäleta ju mis toimunud on. Samas pole aega ka, et tihedamini blogida. Eelkõige kirjutan seda enda pärast, kunagi hiljem oli ülilahe lugeda ja meenutada. Seega mida tihedamini kirjutada, sest lahedam ju hiljem oleks aga nohh.
Viimasest postitusest on vist peaagu kuu möödas. Mis siis ikka vahepeal toimunud on. Nädala sees töö ja töö ja töö.
Oli üks 6 päevane nädal ja peale seda olin ramp väsinud. Kahjuks keegi muidugi ei mõista, et mul on ka füüsiliselt üsnagi raske töö ja peale töö päeva ollaksegi väsinud, eriti kui sa ärkad kell 5 hommikul, et hommikusesse vahetusse minna. Kui teised käivad tööl, kurdetatkse koguaeg päevast päeva, issand kui raske ikka ja plapla, nüüd kui ma vahel mõtlen kurta, vaatavad kõik mind siukse näoga, nagu mu töö polekski töö. Jube häiriv tegelikult. Üleüldse, kui ei käi tööl, on jama ja kui käin tööl on veel hullem jama, sest vaba aega napib ju.Teeb ikka kurvaks küll vahel.
Tööst veel nii palju, et Liisa tuli ka eelmine kolmapäev proovima j nüüd täna alustas. Kuna ise olen see nädal öises vahetuses siis ei  tea kuidas tal täna läks. Masendav on mudidugi see, et juba varsti ma peangi tööle minema ju.
Vabast ajast nii palju, et aega  on vähe aga samas siis oskabki seda aega rohkem hinnata. Kaks nvd oli Karli sünnipäev, mhaha. Esimene nv päris sünnipäev aga ta ise pidas seda järmine nv. Kinkisime talle meheliku kingituse ja just talle sobiva. Mõlemad sünnipäevad olid toredad. Esimesel oli Liisa ka ja olime mõlemad ikka päris purjus aga samas oli tore. Priikas jamasime oma jalapeno ampsudega, mis tundub juba tavaline. Teisel sünnipäeval tegi Loore mingit huvitavat kokteili plenderis. Mõtlesin ka, et peaks hakkama tegema midagi uut, mida tavaliselt ei joo. See rumm ja muu jama on nii ära tüütanud.See õhtu olin rohkem väsind ka.
See nv oli Kristo sünnipäev mis oli meie jaosk üsnagi rahulik, vähemalt minu jaoks. Oli päris tore. Soojenesin enamus ajast grilli ees, kuhu lõke lõpuks tehti, sest muidu ooli niii külm. Hommikul tuli vara ärgata ka, et Pühajärvele sõita:)
Hommik algaski kell 8. Märtu parandas bemmi nii palju, et saime sellega siia.  Panime asjad kokku ja läksime Alari autoga lõppude lõpuks ja Jorma asemel tuli Lunter kaasa. Sõit sinna oli isegi päris tore, arvasin, et seltskond on nii vaikne ja igav aga tegelt polnu dhäda midagi. Käisime tee peal söömas ja niii hea söök oli. Tahtsime tagasi minnes ka sealt läbi käia aga oli ju punane päev ja seega oli see koht kinni see päev. Kahjuks. Kunagi jõudsime kohake ka ja ilusat padukat sadas. Jõime oma siidreid ja asju autos kuni natukene selgemaks läks ja läksime telke üleas panema. Parkla oli põllu peal ja vägaväga sopane ja telkimiskoht samuti põllul, mis oli ka parasjagu sopane. Igaljuhul saime vihma ja kõike muud ja olime läbi märjad. Kontsert hakkas kuskil kaheksa paiku ühtul ja täpselt siis jäi vihm ka järgi. Jama oli see, et endal olid jalatsid ja riided märjad. Jõime autos natuke ja läksime peole. Pidu olii lahe! Vahepeal käisime ekstreemsust ka tegema. Oli seal järve ääres selline koht, ee raske seletada..põhimõtteliselt nagu kiik? Sind pangi rakmetega kahe kõie külge, mis olid siis nagu benji kõied. Siis need masinad v mingi asi pingutas seda ja jalad tõusid õhku ja järsku olid juba maast v'ga kõrgel tavea kohal. See käis nii äkki ja nii suure hooga. Venitati neid kõisi ja siis lasti lüdvemaks, pm nagu benji jah. See oli NIINIINIINII ÄGE! Karl läks esimesena ja sisi olin kindel, et lähen ka. Ei kahetse ja oli raha väärt ka. Esimese lennuga tegid mingi keeru seal õhus ja see oli  natuke hirmus aga siis ooli okei ja see vaade sealt kõrgelt kiikudes oli nii ilus. See hetk köisid tüesti liblikad südamest läbi ja tundsin, et olen selle hetkega ikka väga rahul. Märtu käis ka ja oli ka rahul, kes poleks olnud. St kõik käisime peale Luntri.
Mingi hetk hakkas Koit Toome ka laulma. Saime esiritta Märtuga. Karl väitis, et talle Koit Toome ei meeldi aga hiljem tunnistas, et isegi tal olid kõik lood peas ja laulis kaasa! Märtust oli väga armas, et ta minuga sinna esiritta tuli ja kaasa elas. Laulsime täiesti kõrist kaasa ja hüppasime seal nagu segased. See hetk tundsin ka, et olen kõigega väga rahul, Ma olen ju niinii ammu tahtnud Koitu kuulama minna ja lõpuks see õnnestuski. Peale Koitu saigi kontserdi osa läbi ja läksime varsti magama ka.

Esmaspäev oli ilusam ilm. Oli vihma ja oli päikest. Vihma oli õnneks vähe ja hooti. Vahepeal sai ikka päevitatud ka. Grillsime ja jõime oma gin'e. Isegi mina, teist päeva järjest. Nalja sai tegelt päris palju. Vaheoeal jakutasime poodi ka, mis oli üpris kaugel. Siis hakkas muidugi sadama ja läksime Oti pubisse sööma, Seal selgus, et mu pangakaart on viga saanud ja ei töötanudki enam, tore lugu küll..Märtu maksis. Pitsa oli väga suur minu arvets ja vägaväga hea ka. Põhi polnud nagu saapatald ja paljjuj asju oli ka peal. Edasi poodi ja siis tagasi peole. Tsillisime jälle autos vaepeal, sealt oli lühem maa peoplatsile. Joogid said päris ruttu otsa ja minule teisel päeval alokohol väga ei mõjunudki.
Vahepeal tuli eemalt vana klassivend Mihkel. Ajas juttu õues teistega ja mingi hetk istus autosse minu juurde ja vatrasime pisut, kuni teised talle Vana tallinnat pakkusid ja ta oma väga purjus olekule veel rohkem purju jäi. Mis jutt ikka sealt suust välja tuli. Meenutasime, kuias ta mulle põhikoolis neid sedelekesi välja printis kodus ja lõikas, iga ühe peal  mingi poisi nimi ja nii ta mind iga eesti keele tund kiusas. Olid ikka toredad ajad küll. Aga ütleme nii, et liigne alkohol pole ikka kasuks inimestele. Paljud on kaine peaga palju toredamad, nagu ka temagi.

Väike täkuke

Kunagi jõudsime uuesti peole ka, kartsime, et magasime Smilersi maha aga ei maganudki! Ootasin see päev Smilersit küige rohkem aga kahjuks ei olnud see üldse nauditav. Inimesi oli nii nii palju ja kõik lihtsalt elasid seljas. Kaks mingit kleenukest kutti eriti, kes oli minu arvtes kindlalt mingi narko laksu all.Niimoodi hüppasid ja kargasid. Lõpuks kui julgesin öelda neile, et hallo, te ei ole ainukesed inimesed siin, siis üks ütles Märtule 4x et ta tapab ta täna õhtul ära ja siis varastasti Märtu jänku kõrvad peast ära ja tuli rusika hoop ka. Õnneks mingiks suureks peksuks ei läinud, sest rahvas ei lasknud. Ma sain ka muidugi pool löögist vastu hambaid kui üriutasin vahele minna. Märtust oli kahju küll, et tal ei õnnestunud vastu lüüa sest need sõbrad seal tüukasid teda jne. Kõik käis nii kiirelt ja varsti oli Märtu jub eemal, otsisin ta kähku üles. Ta tahtis oma jänkukõrvasid ka tagasi ja ma võtsin südame rindu ja läksin sinna samasse seltskona. Nägin, et need kõrvad olid ühe tüdruku käes, kes selles samas seltskonnas olid, kes lööma tulid. LÄksin viisakalt tema juurde ja küsisin kõrvad tagasi, õnneks ta need ka ilusti andis. Samal ajal vaatas mulle see laksu all vend otsa, kes Märtuga ülbama läks ja mul hakkas päris hirmus. Vaatas nii sügavalt silma ja laulis laulu sõnu kaasa, mis oldi ka kuidagi kummalised. Tegin kähku minekut. Jubedad inimesed. Pärast Karl, Alari ja Lunter tahtsid mudiugi kambakat teha ja isegi ma olin nõus aga õnneks me neid tüüpe enam üles ei leidnud.Kuulasime viimast esinejat ka ja läkisme varsti magama ka. Kell oli pääris palju ka. Kurb oli see, et kogu see action oli mojito laulu ajal ja ma ei saanudki kaasa laulda.
Hommik oli mõnus, ei saanud arugi, et mingi pidu oleks olnud. Grillisme veel ja varsti korjasimegi oma telgid ja muud jamad kokku ja võtsime suuna kodu poole. Märtu sõitis tagasi ja me Alari ja Karliga tukkusime taga istme peal. Istusin keskel ja kuna Märtut polnud, kelle peal magada, kartsin et vajun kindlalt kellegi peale läbi une. Õnneks suutsin omale kampsunist padja meisterdada ja ei vajunud kuskile. Kuigi Karl küll magas pool ajast mu õla peal aga no autos pole ju väga erilisi mugavusi magamiseks. Peale seitset jüudsin koju ja poole kümnest juba tööle. Kõik arvasid, et mul tuleb raske  öö aga tegelikult polnud see sugugi raske. Täitsa üle elatav. Korra oli uni aga elasin üle ja varsi saingi koju magama.
Magada mudiugi ei saanud, sest Pätul oli midagi juhtunud. Niuksus ja värises ja urises ja ei saanud aru, mis tal endal viga on. Otsis väga inimesi lähedust. Helistrasime arstile ka ja saime aja ka aga selleks ajaks oli tal juba parem ja nüüd juba täitsa okei. Sai nõelata vist. Aga see oli jube vaatepilt, kuidas koeral nii valus oli. Palaviik oli ka, nina ja kõrvad olid soojad ja lõõtsutas nagu segane ning jõi tohutult vett. Kokkuvõtteks tänu sellele sain 2h hiljem magama ja ärkasingi pool kolm. Nüüd juba tunne, et peaks varsti uuesti sleepima minema enne tööd.
A mingi päev käisime üle pika aja ratsamas ka. Winni oli energiline ja üli mõnus. Ta tõesti liikus ja üldjuhul kuulas sõna ka. Muidugi ehmatas ka 2x päris tugevasti aga jalad on ikka päris tugevad ja alla kukkumis tunnet küll polnud. Lagunjo vist ehamatas ka ühe korra afa Liisa sai ka hakkama:) oli mõnna.
A ja pildistamas käisin ka Reneega migni päev. Kunagi panen pilte ka kui oma arvuti lähen.

See ya!