happiness

Helenil jõudis see aeg kätte, kus sünnipäeva ootama saab hakata. Peaks oma sõpru vist varakult juba teavitama, et ikka kohale saaksid tulla.

Anyways, eile alustasin uuesti jooksmisega. Ema palus Pätu ka kaasa võtta ja Pätuga ongi pisut kergem joosta, huvitavam ja ta tirib ka parasjagu, mis tempo kiiremaks muudab ja seega ka raskemaks. Igaljuhul  õhtul on mõnus joosta, isegi peale tööd. Pole mingit probleemi 4.2km järjest joosta, arvestades seda et ma viimati käisin jooksmas...juunis? Ja tegelikult valetan, jooksmise ajal ma siiski kõndisin paar sammu, sest rääkisin ühe sõbraga paar sõna juttu, kes traktoriga terve tee ära tolmutas ja ma ära pidin lämbuma:( Aga need olid tõesti paar sammu, seega ei arvesta seda väga.

Ristnas käik oli ka fun! Pühap hommikul startisime, mõtlesime, et tuleb 50km aga tuli 80km vist..tegime päris suure ringi sisse ja kaotasime tohutult aega. Läksime Koidma kaudu hütile ja hütilt läbi metsatee Paopele. Paopelt mereäärde ja mereäärest Ristnasse. Tundus ünsa lootusetu teekond. Kärdlast Paopeni pm normaalselt sõita ei saanud, kruusatee terve aeg. Nii palju kui teeäärtes sõita sai. Paopele minnes oli paar põldu ja liivateed aga neidki päris vähe. Luidja ja edasised liivarannad..neist ei hakka rääkimagi vits. NII MÕNUS! Eluunistus sai teoks. Olime Kelliga päris väiksed kui lubasime, et lähme tripime ringi hobustega ja luidja liivarand oli väike lisaunistus seal kõrval, mis tundus lihtsalt võimatu. Nüüd aga tegime ära selle. Sõitsime kõrvuti galoppi, päike loojus merele ja rääkisime juttu, kuna galopp oli aeglane ning mõnus. Mis veel paremat olla saab? Kes ei ratsuta, see ei mõista.
Ristna pool läks liiv väga pehmeks ja hobustel oli raske, endalgi oli nii paha tunne hobuste pärast. Lagunjo jäi lihtsalt seisma, keeldus liikumast ja kraapis jalaga õhku (tegelt proovis vist maad kraapida, ehk nõudis midagi siis). Lõpuks siiski jõudsime kohale ka. Pallel, surfika tegelasel kelle majakeses ööbisime, oli hpbuste karvade vastu allergia..ometigi tegi meile hobuseaeda ja andis kummikindaga hobusele süüa. Käisime veel sama õhtu hobustega veel, et jahutada..lained lõid lihtsalt üle pea..mõtlesin end mitte märjaks teha, right. Ometigi olin pm 2 sammu kaldast. Õhtul kui hobused olid kõide ja aeda pandud, l'ksime sauna. Jõime rummi Kelli ja Pallega ja rääkisime lihtsalt juttu. Läksime suuuurele võrkkiigele kiikuma ja mingi tüdruk ja poiss liitusid ka meiega. Mingid grupi liikmed vms, olid igaljuhul toredad enamvähem. Vahepeal otsisin Kellit sest ta lihtsalt jooksis minema hm, siis Jüri tuli mulle taskulambiga valgust näitama aga kuna ma olen argpüks ja kardan pimedat merd siis läksin siiski sisse tagasi. Vahet pole, et enne viiekesi olles olme ka rannas kus merelained vahutasid aga siis oli teistmoodi. Imelik kiiks.. Igastahes Palle väitis, et Kelli läks magama aga mina väitsin surmtõsisena et ei läind ja ei läinudki, tuli ikka lõpuks tagasi. Käisin just pesus ja pesin poolkülma veega, et Pallele ka vett jääks (no nii viisakusest võiks ikka omaniku peale ka mõelda) ja siis tuli Kelli ja laristas kõik sooja vee ära. Vähemnalt polnud mina süüdi, naerusmail.
Hommikul avastasime, et Kelli oli eelmine õhtu ikkagi purjus, sest tal oli pohmell. Olin ainuke normaalses olekus inimene terve platsi peale. Palle, kes oli ka alkoholiga pisyut üle pingutanud tõi purjus peaga magama tulles hobusekoti tuppa sisse..kus olid sees hobuste harjad jms, ehk siis kõige hobusemad asjad. Ime et ta hommikul elus oli oma allergia tõttu. Tegelikult polnudki asi hull, viskasin selle välja kohe kui ärkasin jata oli üsna šokeeritud kui ütlesime talle, et ta selle tuppa oli toonud. Nalja kõigile. Õnneks allergiat välja ei löönud ja kõik oli okei.
Esmaspäeval käiisme Kelliga veebatuudil hüppamas. Lained olid julmad, sp panin ka kalipso peale päästevesti, mis oli päris stiilne. Kahjuks eriti hingata ei saand aint ja mloobusin sellest varsti. Kalipsoga oli vees päris mõnus olla tuleb tunnistada. Batuudil hüppamine küll eriit välja ei tulnud suurte lainete tõttu aga nalja sai sellegi poolest palju ja tõesliselt südamest naerdud. Pärast õppisime lainelaudadega sõitmist ka, esialgu ebaõnnestusime aga varsti saime nipi selgeks ja lendasime suure hooga koos lainetega liiva sisse. Põhimõte oligi selles, et kui õigel ajal lauale kõhuli peale hõpata kui laine tuleb, siis laine viib sind koos endaga suuuuuure hooga kaldale. Ja tõesti, oli küll suur hoog. Kündsime sinna liiva päris ilusaid vagusid, kuni meri selle taas siledaks uhus. Tõeliselt lahe!
Pärast käisime veel ratsamas, sadulateta. Jalad olid eelmisest päevast nii valusad ja tundus päris killer värk sinna sadulata minemine aga elasime üle ja palju mõnusam galopp on siiski sadulata.. Õhtu oli rahulik - hobused jooksid minema. Öösel kell 3 saime kätte ja korras. Enne otsisime mudiugi valges ja öösel jalutasid nad Hirmustest mere poole, pm siis suund oli kodu. Teisipäeval pidin tegelikult tööl olema aga sain ära siiski. Käisime veel ratsutamas. Kalana sadamas ja Hirmustes ja igasugustel ülilahedatel metsateedel. Pikki ringe muidugi ei teind aga kuna hpbuste lihased jäävad kangeks kui nad ei liigu, siis olime sunnitud ja no muidugi tahtsime ise ka. Tundus, et hobustele meeldis ka. Jooksid nii mõnuga ja kõigil oli tore. Õhtul tegime Kelliga veinika samas suures võrkkiiges. Rääkisime igasugu asju ja millalgil liitus Palle ka, rääkisime veel paar sõna ja magama ära.
A ja mis oli väga hull..esimene õhtu olime lihtsalt omadega niii läbi, et ei kuulnu kuidas Palle kell 5 hommikul tuppa tuli, vaatas et meid pole, pani muusikakeskuse tööle ja päris valju peale..laulis kaasa ja trampis niisama ringi. Siis ühel hetkel talle meenus, et üleval on mudidu meie voodid, ja seal me olime. Tema õnneks me ei kuulnud mitte midagi ja ma eitea kuidas see võimalik sai olla. Kus kohast selline uni tuleb?
Teisipäeva õhtul käisime veel veebatuudil hüppamas, laineteta see kord ja sai hüpata. Tegime Kelliga katapulti ka kahjuks ta oli liiga kerge:/
Kolmapäeval tuli jälle koju minna..tee oli jju niiii pikk. Seekord läks rannaäärest maa kuidgi suht kähku ja sõitsime Paopelt Kärdlasse teeäärest. Sai rohkem sõita kui Koidma teedelt. Kärdlas avastasime bensukat ja hpbused olid ka õnneks viisakad ja kõik sõbrad lehvitasid, lahe. Kell kümme jõudsime koju, musu tuli Kelli  juuurde järgi ja läksime koju magama. Hommikul tuli kohe tööle ju tulla.
Reedel olin tööl, õhtul oli paar negatiivsemat asja ja läksime siiski Viskisse. Märtuga kahekesi seekord, mina sõitsin. Nautisime (vähemalkt mina) uut muusikat audis ja oli okei. Viskis suutsime uuesti korraks raksu minna aga kokkuvõtteks oli okei. Saime teistega kokku ja olime nendega pisut, ega kaua ei viitisnudki. Läkisme kiikusime kahe inimesel kiigel ja kuna tKäkk ja Martti proovisid ka hoogu teha siis mul oli päris hirmus. Õnneks võllikas selle kiigega võimalik polnud aga siiski oli jube. Pärast istusime kahekesi edasi ja kiikusime ja rääkisime juttu. Minu arust niinii mõnus. Soe oli olla, teineteise kõrval, mõnus valgus, kaugelt kostis muusika ja seltskon super - aint meie kaks. Koju minnes oli kõht tühi ja käisime burcxist ka läbi. Tellisin omale kebabi ja pidin ära surema selle jalapeno pärats seal..niii vürtsikas. Hea asi aga liiter piima oleks kõrvale küll vaja. Ostaks igatsahes teinekordki. Meenutasin vanu aegu kui 2.5 aastat tagasi käisime samamoodi nv'l õhtul, kahekesi, audiga burksis. Märtu tegi välja (khmn nagu seekordki) ja kakaod jõime ka. Avastasin, et tihedamini võiks kõike seda teha, mida muidu hullu kambaga teha. Hiiumaal lihtsalt pole palju mida teha ja siis tulekski teha seda, mis tundub tavaline..igapäevane, lihtsalt muus meeleolus ja kaheksi.
Laupäeval pidin tööl olema aga vahetasime ära siiski ja polnud. Päeval olime lihtsalt niisama. Kuna peale Ristna trippi polnud mul võimalik end välja puhta sest olin tööl, siis laupäeval puhkasin. Õhtul läksime Karli  juuurde sauna, plaan oli Pullu minna aga jah. Imelik on ikka ainuke tüdruk seltskonnas olla, vähemnalt see õhtu küll. Kell pool 3 vms kuio avastaimne, et pole mõtet ikka Pullu minna, siis läksime Kevini tüdurku sünnipäevale. Väga huvitav kogemus oli endast nooremaid purjus peaga näha. Inimeis, keda koolis nähes valdas tunne, et nad on kukupaid..siis tegelikult ei ole. Mitte, et midagi hullu oleks, üldse mitte. Lihtsalt pidu nagu iga teine. Kes natuke liiga pujrus ja kes vähem. Huvitav oli kõrvalt jälgida lihtsalt. Mina suhtlesin siiski enamasti enda seltskonnaga ja oli tore. Pool viis jõudsime koju ja magamaaaa.
Pühapäeval oli Renee sünnipäev, ostsime kartulisalati jaoks asjad ja läksime minu juuurde kokkama. Päris hea salat tuli ja kiidan mehi, kartulid olid väga ilusti lõigatud. Ma oleks vist ise kehvemini hakkama saand kartulitega. Õhtuks olid kõhud täis ja hea mgama minna.
Nüüd olen 3 päeva tööl olnud, homme 2 vaba ja siis 7 päeva tööl. Jube, st suren igavusse siin. Mitte, et töö vastu midagi oleks.

Homme v ülehomme tahaks Märtuga Haapsalu tivolosse minna. Sorri sõbrad, aga tahan seekord kahekesi minna :)

Wake me up

Tänane tööpäev on päris tore olnud. Aeg on isegi kiirelt läind..ilmselt sellepärast, et laupäeva on ja rahvast liigub. Hommikul tööle tulles taheti kohe autot rentida ja märkamatult oligi kell 12 juba. Minu  boxi ees on täna Viasati müügimehed, ok üks naine ka. Üks müügimeestest käib vahepeal jutustamas ja rattaga mööda selverit ringi sõitmas. Kaks tükki laenutasid isegi rolleri. Tuli välja, et üks neist on isegi ratsutamisega tegelenud, noh see sama sis, kes jutustamas käib. Huvitav seltskond.
Tõnu lõbustas ka mind tund aega, rääkis maas ja ilmas ning kohe kui ta ära läks, tulid Martti ja Gribu. Küll on palju tegevust. Üleüldse näeb siin neid sõpru ka, keda muidu tihti ei näegi. Revo on ilmselgelt üks neist, Triin ja Einar samuti. Lahe!
Eile saadi Kelli juures  talli katus valmis, jee. Enne käisin Lagunniga ratsamas ja hiljem tegin Liisale kordet ja võtsin ennast ka kokku ja sõitsin korde aias galoppi. Mind on koguaeg hirmutanud need raudlatid seal, millele otsa kukkudes ma need läbi keha kukuks. Ja muidu  tegin ka trenni omale. Panin jalused üle sadula ja sõitsin jalusteta traavi ja kergendasin. Galopp on jalusteta palju mugavam.. Täna igaljuhul jalad valutavad jubedalt. Eile õhtul istusime Kelli juures edasi Luntri, Märtu ja Lokiga, st Kelli ka muidugi. Käisime vahepeal Kärdlas poes, pidin Loki tööbussiga sõitma, transitiga. Sain hakkama. Pärast Kelli juurde tagasi, sõime magustoitu ja enne 12st kärdlasse tagasi. Istusime Karli juures ja osad käisid saunas, ma kahjuksmitte. Kahe paiku liikusime koju tudima. Hommikul pool 11 üles ja tööle ja siin ma olen.
Homme lähen 11ks kelli juurde. Täna õhtul paneme asjad juba kokku ja vist Palle korjab meie asjad peale ja meie stardimegi 11 paiku. Lähme hobustega läbi metsade Ristnasse. Enamvähem on teed paika pandud. Telefonid gpsidega kaasa, kompass ka. Öösel ööbime surfiparadiisis. Kohapeal oleme 2 päeva, tripime ringi Ristna metsades ja kolmap tuleme tagasi. Kui vaid ilm meie trippi soosiks. Väga üldse ei viitsinud kohe homme minna aga samas kui mnõelda, et pole enam kaua jäänud seda aega, kus  koos midagi teha saame..siis edaspidi saan Märtuga igapäev olla, Kelliga mitte. Seega otsustatud.
Mjau!

LAGUNJOOOO:)

Olen nüüd ka hobuse omanik! Tuuli tegi pakkumise, anda Lagunjo täitsa mulle..kuna tal ei ole tema jaoks kohta ja aega, ning minu juures oleks tal keegi, kes tema eest hoolitseks. Olin nõus ning mingi päev lähen käin Tuuli  juurest läbi, toon Lagunjo passi ära. :) Olen õnnelik.

Nüüd postituse juurde.

Ups, pole ammu kirjutand.

Vahepeal trippisime Liisa ja Reneega Pärnusse. Tegime viljapõllu pilte ja otsisime telkimisplatsi poole ööni. Öösel saime vihma aga elas üle. Telk oli muidugi päris geniaalse kujuga hommikul. Õnneks läks vihm üle ja läksime Soomaa matkarajale. Tsillisime kuskil rabas. Edasi Valgeranna Seiklusparki ja mulle meeldis. Kuigi minu jaoks oli hull sport kuna kuskil 4m kõrgusel (kugii see kõrgus ei loe) olles, 4ndal rajal olid osadel asjadel nii suured vahed, et ma lihtsalt ei ulatanud. Tegin seal mingeid spagaate pmst kõhulihased olid pärast nii valusad. Aga mulle meeldis. Edasi sööma ja ujuma veekeskusesse. Vahepeal oli päris raske hingata ja suht hull oli olla. Siis lebotasin üksi kuskil, sest teised ei viitsind. Ei tea, mis selle hingamisega on. Vahepeal on päris hull ja siis jälle normaalne. Laupäeval Karl küsis nii ehmunult mu käest, et mis on, kuna ma hingeldasin lihtsalt lampi, kohapeal seistes. No ei saand hingata, mis teha. Anyway, peale veekeskust sättisime ära aga peatusime veel Grandturismo'l, kus nägime paljupalju ilusaid ja uhkeid autosid. Üks Lamborgini omanik oli nii ekstaasis, et ta autot pildistasime ja vilgutas eemalt trepilt signatuledega ja hiljem lasi sõpradel auto käima panna ja gaasitasid seal. Suht ulme, mis hääl ikka:) Ühes mustas Lamborgini Galardos saime isegi sees istuda. Fun!

Öösel magasime sadamas kuna meil polnud bronni ja koju oli vaja saada. Peale Pärnut pisut vahetasime Reneega kohad ja sõitsin Rohukülla välja. Peale seda tsikli õnnetust muutus see, et mul on hirm liikluses. Ma mõtlen rohkem reaalselt, et igahetrk võib mingi  liiga järsk kurv olla või mõni loom ette hüpata. Pimedas võõras kohas on halb sõita. Isegi kui Renee sõitis oli vahepeal pisut hirm, kuigi pole temaga kunagi sõita kartnud aga ju miski muutus minus siis. Ma ei julge atvga kruusakal ka enam kimada. Sessuhtes, et midagi ei ole halvasti, olen lihtsalt tohutult palju ettevaatlikum. Siin kruusakal kimatakse üsna palju ka kui ma kurvist keset teed oma atvga tulen ja mingi hull mulle autoga vasatu sõidab, siis ei jää mul muud üle kui metsa sõita (kui jõuan mudiugi). Seega olen ettevaatlikum, sirgetel sõidan kiiremini ja kurvis üsna auglasti ja väga tee ääres. 

Igastahes, reedel saimegi esimesele praamile ja siis koju. Magasin 1ni ja läksime Kärdlasse. Sain omale õnneks ilusa kleidi ja kahjuks kaotasin oma ilusa hõbeketi..mis Märtu mulle eelmiseks sünnipäevaks kinkis. Olen niiinii kurb:( Kell viis läksime igaljuhul Maavalitsuse majja, oma Isa pulma. Pulm oli õnneks lühike ja ilus. Edasi Viinakööki kus pidu algas. Jõime Vana Tallinnat ja oli täitsa tore õhtu. Hommikul oli aint paha olla pisut. Renee unustas oma võtmed ka autosse ja autole oli signa ise peale läind. Isegi varuvõti oli autos- paanika. Õnneks oli teine pult kodus ja käis Isa autoga kodus. Me passisime niisama. Kunagi saime koju  ka muidugi. Magasin end välja ja edasi Märtuga ratsukatele. Mõtlesin heastada selle, et olen igalpool ringi trippind ilma temata kuna ta on tööl olnud. Mõtlesin siis miskit uut, vaheldust. Viia teda pisut kurssi oma hobiga ja noh lihtsalt. Aga noh, ei tulnud sellest välja midagi. Peale ratsukaid tsillisin Kelliga ja vahepeal Rasmusega, kes soovitas mul autotehnikuks õppida. Edasi oli pidu rannakas mis sakkis. 

Pühapäeval jälle ratsukad, seekord ainutl Kelliga. Igastahes, lahe oli tuttavaid süitmas näha, eriti mudigi Inget! pean häbiga tunnistama, et ega ma teda palju ei näinud aga vähemalt tünnisõitu siiski ja niii lahe oli vaadata. Kuidagi läks hullult korda vaadata teda. elasime kaasa! Eelmine lause kõlas vist imelikult aga no see  feeling on nii tuus, kui midagi sellist  vaadata ja üldse mitte suvalist inimest. 

Mis siis veel.. see reede käisime Vilivallas Singi sünnipäeval. Üsna pointless. Laupäeval käis Kelli juures katuse ehitus. Lunter, Karl ja Märtu olid ametis, me Kelliga käisime ratsamas ja pärast kokkasime neile süüa. Lunter kukkus hpbuse seljast alla- päebva tipp hetk. Läks selga aga kukkus teiselt poolt maha..no oli küll naljakas jah. Õhtul läksime Metsatöllule. Väljakul saime Karli ja Käkiga kokku. Ütlesin juba siis Karlile, et ajasin ta ühe korra Keviniga sassi ja kuna neil on samasugused kampsunid ainult teiste värvidega siis meenutas Karl kohe plaju mulle oma venda. Pärast rannakas ajasingi korra segi nad. täiesti kogemata, lampi, ei tea miks. Kevin naeris mu üle.. häbi. Igastahes väljakul mõtlesime araratist miskit juua osta ja otsustasime, et Karl ja Käkk lähevad kasti. Huvitav mitu rikkumist ma küll tegin see hetk..jälle häbi. Igaljuhul sõitsin nendega pool km kui nad kastis olid. Edasi jalutasime Villasse. Kahjuks ei istund see Metsatöll meile aga lahe ikka. jalutasime edasi rannakasse, kus oli juba lahedam aga kahjuks jõudsime nii hilja sinna. Tantsisime ja kellelgil tuli mõte ujuma minna peaagu, olime kõik rannas ja katsusime vett..ilmselgelt ei läind. Pime oli ka. A Metsatöllu ajal Villas otsustas Karl minuga hobustest rääkida. Esitas mulle järjest küsimusi ja pidin oma hääle ära karjuma, sest nii vali muusika oli ju. Ja Märtuga käisime Mazzis istumas ka, mida ma heaks muidugi ei kiitnud aga siiski. Igastahes oli tore õhtu, sest me Märtuga suutsime mõlemad normaalsed olla ja teineteise seltskonda ka rannakas nautida. 

Homme peab tööle minema............kui masendav:(

hommik