Olen nagu sangar seiklusfilmis..

Sain eile säärised kätta, millalgil peaksin püksid ka tulema. Aitäh Märtu, Kelli, Liisa ja Inge!
Eile käisin Winniga üksi sõitmas. Pani uut ratsanikku proovile vist ja oli alguses päris hea aga lõpus tüütas ära oma pidevate seisma jäämistega.
Vahepeal käisime Saaremaa Rannapeol. Olime Käinas kui mulle tulitelefonile sõnum, et praamid ei sõidagi, aye. Saime smandri kaudu õnneks tasuta, kuna meil oli bronn. Saaremaa praamil olime ka viimased kes peale sai. Kugii ega see 35 minutit ootamist uue praamini poleks maha tapnud aga siiski. Nalja sai. Mändjakas avastasime Märtuga, et olime telgi ostuga petta saand ja saime mingi titetelgi aga suva, mahtusime ära..enamvähem. Igasugused võõrad inimesed tulid ka muidufi koha jutustama. Märtu ostis õhtul mulla vilkuvad jänkukõrvad, mille järgi ühed kindlad inimesed mind alati üles leidsid. Õhtul igastahes tantsisime ja laulsime ja olime niisama. Mul ei olnud hommikul isegi paha olla..kahju nendest, kellel muidugi oli. Laupäeval tegime pilte ja lebotasime rannas. Õhtul sai Märtu ka natuke paremasse olekusse ja kuulasime mingit Singer Vingerit, mis meile üldse ei istund. Põhja-Tallinna kontsert oli m uidugi väga pro mu arust, kuigi vihm sakkis.
Pühapäeval üritasin  kaua magada aga väga hästi välja ei tulnud. Inimesed olid ümberringi nii pohmellis ja jõid aint vett, päris naljakas oli vaadata. Käisime shoppamas ka ja sainuued jooksmispüksid sportlandist ja kaks paari jalatseid. jee. Edasi viiesele praamile ka koju. Meil jälle vedas, sest peale meie p raami järgmist enam ei väljunud, sest tuul oli jällle liiga tugev.
Nüüd olen suht niisama passind. Üleile käisime ratsutamas Kelliga aga tugev tuul oli ja lagunjo ehmatas suht iga asja peale ja polnud eriit mugav. Metsateedel läks hulluks kimaks ja mul oli päris hirm vahepeal, sest nii kui Winni eest korra ära kadus kurvi taha, pani Lagunjo kohe galopis järgi. Polnud mõtet tagasi tõmmata sest siis ajaks hobuse segadusse ja äkki jooksekski valest jalast ja kukuksime kusagile.
Täna käisin tööhõives ja võtsin end töötuks, kui tore. Paljud on küsind, et mis edasi plaanin. See aasta ei plaani midagi. Rääkisin Rannapeol just oma nüüd juba endise klassivenna Siimuga, et kui eii tea kindlalt mida õppida, siis aasta valet asja õppida on ja jama. Meestel veab, saavad sõjaväkke minna. Igaljuhul lubasin endale, et järgmine sügis lähen kindlalt edasi õppima kusagile ja mul on mõtteid, mida ma õppida tahaks aga pole veel täiesti kindel. Pole nagu kõige rikkam just ka. et niisama aasta aega linnas eldada ja sis avasrada, et ups, eriala ei sobigi. Votnii.

One in a million

Mõtlesin homme rannapeole minnes oma uued kingad jalga panna aga vist ei lähe asjaks, sest parem jalg on tohutult paistes. Et mis juhtus või..kukkusime eile tsikkliga. Käisime Mikuga sõitmas aga kuna ta kohta ei tunne ja meil normaalseid liiklusmärke pole, mis hoiataksid, siis kukka teeristis juhtus väike õnnetus. Äsja värvitud tsikkel sai  natuke värvikahjustust ja meie ise haiget aga mitte midagi hullu. Lendasin Mikule otsa, üsna pehme maandumine vähemalt. Jalg suutis ainult kuskile alla vms jääda. Õhtul oli nii paistes ja valus, et toetadagi ei saanud. Olin üsna kindel, et mõre või luumurd ikka. Läksime siis täna röntgenisse Miku, Kait'u ja Liisaga. Õnneks polnud midagi katki, lihtsalt tugev põrutus. Täna suutsin isegi käia longates ja üsna normaalselt juba. Kuna mul jääd pole, siis hoian külmunud köögivilju jala peal.
Igatsahes eelmine nädal tulin Soomest koju. Kurb oli ära tulla aga mis seal ikka. Sain rekka voodis magada sõidu ajal ja isaga sai ka  päris palju juttu aetud laevas. Sain isaga Hiiumaale ka ja sadamast Renee uue autoga koju, musi oli ka. Esimese öö veetsime Hellamaal, sest mu toas oli remont ja mul polnud ruumi magada.
Nädalavahetusel käisime reedel Kaluritel ja enne seda Põhja-Tallinnat kuulamas. Kaluritel oli tohutult rahvast ja oli lahe. Sai palju inimesi nähtud ja juttu räägitud. Läksime üsna vara ära, olime korralikud.
Laupäeval läksime Rannapeole kuhu tänu Liisale tasuta sisse sain. Tantsisisme suht terve õhtu ja meie Märtuga läksime 4 paiku ära, teised jäid veel edasi. Olin kolmveerand peost täiesti kaine (okei auto rooli poleks saand minna aga olekult) aga kuna laulud olid head, oli tuju ikka hea ja tantsisimegi lihtsalt terve õhtu.
Pühapäeval tulid Mikk ja Kait Hiiumaale. Tsillisime niisama ja istusime õhtul lõkke ümber. Esmaspäevaö käisime ratsutamas ja söömas ja ujumas Lehtmas. Õhtul istusime jälle meil lõkke ääres, seekord liitus Märtu ka ja Inge ka. Öösel viisin Liisa jeebiga koju ja hiljem Inge ka. Kait ja Mikk olid kastis ja huilgasid seal. Maakoha rõõmud. Teisipäeval trippisime niisama ringi. Tegime Hiimaale ringi peale. Käisime Ristna ilusas rannas ujumas kus olid tohutud lained. Paar sammu ja laine lõi mind üleni märjaks´. Vahepeal kukkusin ka, sest laine oli nii tugev. Edasi läksime Muku taresse sööma ja siis koju. Niitsin pisut muru ja õhtul uuesti lõket tegema. Seekord läksime üsna vara magama.
Eile rääkisime niisama juttu ja tegime süüa. Käisime Kärdlas ja sõitsime tsikkliga (mis lõppeski kukkumisega aga sõitsime siiski koju tagasi). Õhtul läksid teised Inge juurde aga ma jäin oma haige jalaga koju koos Märtuga.
Nüüd tulime röntgenist ja saatsin Miku ja Kait'u teele ja tulin tuppa lebotama. Jube igav on ikka kui kedagi pole.
Ilus autopark oli muidugi ka mu maja ees, audi coupe, renee seat, ema mitsubishi, miku audi ja miku tsikkel ja jeep. Kui kelli vahepeal läbi käis oli vaatepilt üsna hull.
Igaljuhul, homme Saaremaale. Adios!

Miss

Renee uus nunnuke

Tõeline sõbranna, kes nägi rasket vaeva, et töölt ära saada ja mu lõpetamisele tulla  ning veel suuremat vaeva, et kaameraga fotoshooti teha ja mu lõpetamisele pisut hiljaks jäi, kuna mulle soengut tegi.  Aitäh, et mu jaoks alati olemas oled! 

Gonna miss u, Rölliskä!

ulalalaa

Tulin  just Emmaga ratsutamast, väsimus missugune. Emma päris nimi on Xueyan, ta on pärit Hiinast ning kuna ta nimi on üpris keeruline, siis tema Soome nimi on Emma. Head inglise keele praktikat saab vähemalt. Olin väga üllatunud kui ta ütles, et on 27 aastane..arvasin, et 20 max. ups. 

Igaljuhul Patu on tore hobune, liigub, erinevalt Minttust.

Aga ei oskagi krijutada siia, mis vahepeal teinud olen. Heina ilmselt.. rassimist kui palju. Mökisid koristand loomulikult ja maja jms värind. Ütleme nii, et tööülesandeid on sadu. Täna jalutasin terve päev tunkedes ringi, üsna hotellilik töö võinii. 

Ja mul on ülimalt lahe boss. Usun, et kellelgil pole nii toredat ülemust! ISegi kahju on siit ära minna ja seeg anaudin igat päeva. See on nagu teistmoodi puhkus. Aga samas tahan äraminna, sest Märtu on nii kaugel ja kodu muidugi ka. Vahelduseks on tore siin olla aga lihtsalt pikemas perspektiivis vaadates tahaksin midagi kindlat leida kodu lähedal. Midagi, kus mul oleks mingi kindel tööülesanne, mida ma oskan (või ära õpin) ja edaspidi seda enesekindlalt teen. 

Isa pidi ka pühapäeval külla tulema :) Seda kuidas ma Helsingisse saan veel muidugi ei tea aga eks pühapäeval arutame. Iseenesest saaks temaga pühapäeval juba minna Helsingisse aga ma ie taha nii vara. OLin siiski arvestand uue nädalalõpuga. 12ndal on plaan hiiumaale jõudma:)